Предыдущая страница реферата | 1  2  3  4 | Следующая страница реферата



12% sõprade, tuttavate töö juures,

1% mujal.

71% arvuti kasutajatest on ainult üks koht, kus nad arvutit on viimase 6 kuu jooksul kasutanud, 20% on taolisi kohti kaks ja 8% kolm või enam.

Viimase nädala jooksul on kasutanud töökoha arvutit 41% arvuti kasutajatest. Arvutit koolis on kasutanud 16%, kodus 15%, sõprade tuttavate kodus 6% arvuti kasutajatest. Kõigist, kes viimase nädala jooksul arvutit kodus on kasutanud (43 tuhat inimest) on üles kahe kolmandiku (68%) mehed ja 87% eestlasi.

Kõigist, kes arvutit viimase 6 kuu jooksul on kasutanud, on ligi pooltel peamiseks arvuti kasutuskohaks oma töökoht (45%), millele järgnevad kool 17% ja kodu 11%. 8% on arvuti peamiseks kasutuskohaks sõprade, tuttavate kodu, 13% ei oska taolist kohta öelda ning ülejäänutel on mingi muu koht. Kui inimesel on mitu kasutuskohta, siis peab ta peamiseks 51% juhtudel oma töökohta, 18% kodu, 9% kooli, 22% muid kasutuskohti.

Töökoht on peamine arvuti kasutuskoht kõigile, kes töötavad (va reatöötajad), 30-39aastastele, kõrgharidusega inimestele. Koolis kasutavad arvutit peamiselt õppurid ning keskmisest enam väiksema sissetulekuga peredest ning maa-asulates arvutikasutajad st kool on küllaltki tähtsal positsioonil vaesematest peredest pärit laste ja noorukite jaoks esmase arvutialase kirjaoskuse andjana. Sama kehtib ka maal elavate noorte puhul.

 

2.1.5. Arvuti mittekasutajad

 

Et kaks kolmandikku Eesti elanikest ei ole kunagi arvutit kasutanud, siis on küllaltki tähtis, mida nemad arvuti kasutamisest arvavad. 4% inimestest, kes kunagi pole arvutit kasutanud, plaanib kindlasti järgmise 12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata. Neile lisandub veel 9% neid, kes võib-olla hakkavad kasutama. Üle kahe kolmandiku (68%) ei plaani kindlasti arvutit kasutama hakata. Olemasolevale ligi 300 tuhandele arvuti kasutajatele võib lisanduda järgmise 12 kuu jooksul umbes 90 tuhat inimest.

41% 15-19aastastest, kes veel arvutit ei kasuta, plaanib seda teha järgmise 12 kuu jooksul. Sama plaanib 21% 20-39aastastest, 17% 40-49aastastest ning 16% suurlinnades elavatest inimestest, kuid ainult 1% 60-74aastastest.

2.2. Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus

2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet

Küsides vastajatel iseloomustust oma peamiselt kasutatavale arvutile võis õigustatult tekkida küsimus, kas kasutatud terminid olid arusaadavad. Kuna kõik arvutit iseloomustavad sõnad olid toodud kirjalikult kaardil, mis esitati vastjale, siis oli võimalikult minimiseeritud küsitleja roll (hääldamine jne.). Kõigist, kes nimetasid, kus on nende peamine kasutuskoht arvuti kasutamisel, ei leidnud ainult 5% ühtegi iseloomustajat, mis sobiks tema peamise arvutiga. Ülejäänute vastustest selgus peamiste arvutite varustatus erinevate iseloomustajatega. Nende puhul, kes kasutasid arvutit peamiselt kodus on toodud koduse arvuti andmed. Loomulikult ei ole tegemist spetsialistidega nii, et saadud protsente tuleb kindlasti võtta reservatsiooniga.

Kõigist kes nimetasid, et neil on peamine arvuti ja kes kirjeldasid seda arvutit 83% juhtudest oli arvutiga kaasas hiir, 43% CD-ROM, 39% modem, 10% joystick ja 24% helikaart. Üle veerandi vastajate arvutid on lokaalvõrgus (30%) või ühendatud Internetti (27%).

Kõigist inimestest, kes kasutavad oma töökohal arvutit on 47% selle arvuti peamine kasutaja, 53% ei ole. Juhtide hulgas on taoliste inimeste osakaal täpselt pooleks, kontoriametnike hulgas on jaotus 52%/48%, st, et sageli võib oma töökohal arvuti juurde pääsemine paljudel töötavatel inimestel jääda selle taha, et keegi teine on seal juba ees ja teeb midagi.

 

2.2.2. Arvuti kodus

 

7% 15-74aastastest elanikest on kodus tavaline personaalarvuti, 2% on isiklik kaasaskantav arvuti (laptop, notebook) ja 3% on kodus ka printer. Lisaks saab 3% ise või keegi pereliige kasutada töökoha kaasaskantavat arvutit. Arvuti kasutamise võimalus kodus on 11% inimestest. Nendest, kellel on võimalik arvutit kodus kasutada on alla poole (46%) seda kodus ka kasutanud. 1997 Consumer Technology Index andis tulemuseks, et 40 miljonit USA 92 miljonist leibkonnast omab kodus arvutit (43%), mis on arvatavasti üks kõrgemaid näitajaid maailmas.

Nendel, kellel on kodus tavaline personaalarvuti või isiklik kaasaskantav arvuti, paluti iseloomustada seda arvutit. 77% juhtudest on sellel arvutil hiir, 38% CD-ROM, 32% modem, 19% joystick ja 28% helikaart. Üle kümnendiku kodus olevatest arvutitest on ühendatud Internetti (13%). Ka antud juhul tuleb olla ettevaatlik nende andmete analüüsimisel, sest üle poolte ei kasuta ise seda arvutit ning osa neist omakorda ei kasuta arvutit üldse.

Järgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inimestest kas ise või plaanib keegi nende pereliikmetest osta koju personaalarvutit. Neist, kellel on kodus tavaline personaalarvuti või isiklik kaasaskantav arvuti, plaanib seda teha 14%. Neist, kelle sissetulek on 2000 krooni või vähem pereliikme kohta, plaanib personaalarvutit muretseda 6%, siis üle 2000 kroonise sissetulekuga pereliikme kohta kavatseb järgneva 12 kuu jooksul arvutit muretseda 13%.

 

2.3. Arvuti kasutamispõhjused

 

2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel

 

69% arvuti kasutajatest on viimase kuue kuu jooksul kasutanud tekstitöötlusprogramme, 64% on mänginud arvutimänge, 43% on kasutanud tabelarvutust. Veerand arvutikasutajatest on töötanud raamatupidamisprogrammidega või lugenud Internetis kodulehekülgi. 18% arvutikasutajatest on saatnud või saanud e-maili.

Viimase 7 päeva jooksul on tekstitöötlusprogramme kasutanud 41%, arvutimänge mänginud 31%. Interneti kodulehekülgi on viimase nädala jooksul lugenud 12% arvutikasutajatest ehk 34 tuhat inimest.

Kui paluti arvutikasutajatel nimetada kolm peamist tegevust, mida ta arvutiga teeb, siis 56% mainis tekstitöötlust, 39% arvutimängude mängimist ja 30% tabelarvutust. 12% arvutikasutajatest on üheks peamiseks tegevuseks internetis kodulehekülgede lugemine.

Naiste jaoks on meestest tähtsamaks ainult raamatupidamisprogrammide kasutamine. Mitte-eestlastele on eestlastest tähtsamaks programmeerimine ja töö raamatupidamisprogrammidega.

 

2.3.2. Interneti kasutamine

69 tuhat inimest ehk 25% arvuti kasutajatest ehk 6% kõigist 15-74aastastest Eesti elanikest. Võrrelduna 1996. aasta sügisega on Interneti kasutajate arv kasvanud 4 kuuga 27%! Võrdluseks võib mainida, et Nua Internet Surveys andmetel oli novembris 1996 interneti kasutajateks 1,5% Itaalia elanikest. Hiinas kasvas interneti kasutajate arv 100000ni 1996 aasta lõpuks. Detsembris 1996 oli 20% Austraalia linnaelanikest ja 17% Uus-Meremaa 10aastastest ja vanematest elanikest oli võimalik internetti kasutada. USA ja Kanada 16aastastest ja vanematest inimestest oli märtsis-aprillis 1996 CommerceNet/Nielsen poolt korraldatud uuringu andmetel 24% võimalik kasutada internetti, 17% oli kasutanud internetti viimase 6 kuu jooksul ja 12% viimase nädala jooksul.

Interneti nädalane katvus on 12% arvuti kasutajatest ehk 49% kõigist interneti kasutajatest vaatas internetis kodulehekülgi viimase nädala jooksul. Märkimist väärib ka, et ainult 1% Eesti elanikest on kodus arvuti, millel on interneti ühendus.

Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eesti interneti kasutajate jaotus soo lõikes palju ühtlasem. Kui Eesti interneti kasutajatest on mehi 62%, siis Ungari ja Jaapani puhul oli viimaste uuringute põhjal selleks protsendiks 90%. Võrrelduna 1996 kevadega on olukord veidi muutunud, siis oli 72% interneti kasutajatest mehed. Samalaadne tendents avaldub ka teiste riikide puhul. USAs oli juunis 1996 lähtuvalt uuringust GVU WWW Fifth Survey 32% interneti kasutajatest naised. Samal ajal oli Euroopas naiste osakaal 15%. Novembris 1996 olid Kanada Quebeci provintsi interneti kasutajatest naised RISQ uuringu alusel 18%.

Рекомендуем скачать другие рефераты по теме: сочинение 7, реферат война, бесплатные контрольные.

Предыдущая страница реферата | 1  2  3  4 | Следующая страница реферата

Поделитесь этой записью или добавьте в закладки