SISEKAITSEAKADEEMIA

PSЬHHOLOOGIA ХPPETOOL

STRESS

Kursusetцц

Juhendaja:

T. Ruubel

Tallinn 2000
SISUKORD

SISUKORD 2

Sissejuhatus 3
1. Elustress 4
1.1. Stressi tekkepхhjused 4

1.1.1. Tццstress 5

1.1.2. Organisatsiooni stressitegurid 5

1.1.3. Tццstressi vдltimise meetodid 6

1.1.4. Tцц hьved 8

1.1.5. Isiklikus elus toimuvad muutused 9
1.2. Stressipinge 11
2. Stress ja sugu 13
3. Vхitlus stressi vastu 16
3.1. Mismoodi inimese organism reageerib stressile 16
3.2. Relaksatsioon 17
3.3. Rahustav hingamine 18
3.4. Lihasrelaksatsioon 19
3.5. Mхtlus 21
3.6. Kuidas vaimset puhkust vхtta? 22
3.7. Aroomid stressi vastu 22
3.8. Muud meetodid lххgastumiseks 23

KOKKUVХTE 24

KASUTATUD KIRJANDUS 25

Sissejuhatus

Kдesolevas kursusetццs pььan analььsida stressi, stressi tekkepхhjused, stressi mхju inimese organismile ja samuti uurida, kuidas vхidelda stressiga ning stressi profьlaktika meetodeid.
Stress on tavakeeles дrritav nдrvipinge, mis pikema aja jooksul mхjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tхlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kхrgendatud nхudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning ьlekoormuse tingimustes tegutsemiseks. Sхna
“stress” tдhendab, tхlkides inglise keelest, “surve, pinge, rхhumine”.
Ensьklopeediline sхnastik annab jдrgmist stressi tхlgendust: stress on organismi pingeseisund kaitsereaktsioonina negatiivsete mхjurite vastu
(Erelt 1999). Kuid esimesena andis stressi tхlgenduse kanada fьsioloog Hans
Selje. Tema seletuse jдrgi stress on kхik, mis pхhjustab kiire organismi vananemist ning tekitab haigusi.
Stressoriks vхib saada mistahes nдhtus, mis nхuab organismilt kohanemist.
Tььpilised stressorid on psььhiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks.
Iga inimese elus esineb stressi, sest kхikides inimese elu- ja tegevusvaldkondades on olemas stressi impulsid. Stressisituatsioonid tekivad nii kodus kui ka tццl. Juhtimisteooria seisukohalt pakuvad meie jaoks suuremat huvi organiseerimise probleemid, mis tekitavad stressi tццkohtadel.
Peale stressi tekke ьldiste pхhjuste analььsitakse tцц esimeses osas organisatsiooni stressitegureid. Teises osas kдsitletakse ьlepingetest vabanemise vхimalusi ning seda, kuidas mхtelda ja toimida, et stressi vдltida. Kolmas osa sisaldab stressi profьlaktika meetodite kirjeldust, mille hulka kuuluvad pдevakorra ьmberkorraldamine stressivastaseks ja psьhholoogiline esmaabi kriisiolukorras.

Elustress

Stress on harilik ja tihti esinev nдhtus. Kхik meist aeg-ajalt saavad seda tunda, nдiteks, kas ххnsa tundena kхhus ennast uutele klassikaaslastele tutvustades vхi kхrgenenud дrrituvusena ning unetusena eksamisessiooni ajal. Stress on vдltimatu ja selle madal tase kahjutu. Nimelt liigstress tekitab probleemi indiviidide ja organisatsioonide jaoks. Stress on inimolevuse lahutamatu osa. Tuleb хppida vahet tegema lubatava stressi taseme ja liigstressi vahel. Nullstress on vхimatu.
Meie kдsitleme selles tццs ьleliigset psьhholoogilist vхi fьsioloogilist pinget. Uurimused nдitavad, et fьsioloogilised stressitunnused on maohaavandid, migreen, hьpertoonia, hingeldustхbi ja sьdamehaigused.
Psьhholoogilised tunnused on ьlitundlikkus, дrevus, depressioon, isutus, unetus ning langenud huvi intiimelu ja suhtlemise vastu jt.
Ьleliigne stress lдheb ettevхttele kalliks maksma indiviidi efektiivsuse ja heaolu languse tхttu. Paljud tццtajate probleemid, mis kajastuvad nii palga suuruses ja tцц tagajдrgedes, kui ka tervises ja tццtajate heaolus, pхhinevad psьhholoogilisel stessil. Stress suurendab otseselt ja kaudselt ettevхtte kulusid eesmдrgi saavutamisel ning vдhendab tццtajate elukvaliteeti.

1 Stressi tekkepхhjused

Stress vхib olla pхhjustatud teguritest, mis on seotud kas ettevхtte tццga ja tegevusega vхi inimese isikliku elu sьndmustega.
Osa stressi tekkepхhjusi, nagu kхrge tццpinge vхi jхhker kohtlemine, on kхigile teada, ent mхndagi nendest, nдiteks kдrsitustхbe, masendustunnet, enesesisendust, nдrivat kadedustunnet vхi pettumist lдhisuhetes, ei osata alati nдrvipinge tхusu pхhjustajaks lugeda. Organismi vastusreaktsioon ьhele vхi teisele stressorile oleneb suuresti sellest, kuidas me hindame situatsiooni raskust ning sellega toimetuleku vхimalusi. Ootamatu, ohtlik ja vдljapддsmatuna nдiv olukord suurendab stressi.

1 Tццstress

Mххdukas nдrvipinge on tццl mitte ьksnes vдltimatu, vaid koguni soovitav – see sunnib end mobiliseerima, vхimed mдngu panema. Ametikoht, millega pidevalt kaasneb psььhiline alakoormus, ei paku enamikule tervetele ja tццkatele inimestele erilist pinget.
Paljud selliste levinud kutsealade esindajaist nagu nдiteks хpetajad, autojuhid, raamatupidajad vхi mььjad on valmis kinnitama, et nende tцц on tдis nдrvipinget. See ei tдhenda aga mitte alati kхrgenenud stressi vastaval tццalal.
Kroonilise ajapuuduse ja suure tццpinge tunne on miski, mida paljud inimesed ise endale alateadlikult sisendavad – nii selleks, et tдhtsate asjadega hхivatud isikuna teiste silmis tunnustust vхita, kui ka selleks, et arvatud ьlekoormuse olukorras endale ise vдhem kohustusi vхtta.
Kiire tempo, kхrge vastutus vхi suur tццkoormus tekitavad stressi seda enam, mida rohkem nendega kaasneb jдrgmisi subjektiivseid asjaolusid: tцц ei paku huvi, selle tegemiseks puudub kutsumus, suhted juhi vхi kolleegidega on halvad, tццkohal valitseb korralagedus, firmas esineb kдegalццmise meeleolusid jne.

2 Organisatsiooni stressitegurid

Поделитесь этой записью или добавьте в закладки