NARVA KХRGKOOL

RIIGIEKSAMITЦЦ EESTI KEELE ХPETAMISE METOODIKAST

NARVA, 1999.

Sisu.

1. Sissejuhatus………………………………………….. 2

2. Tsьkkel………………………………………………. 6

3. Tunniplaan……………………………………………7

4. Lisad………………………………………………….. 8

Viiimasel ajal metodistid eelistavad vхimalikult rohkem kasutada vххrkeele хpimisel kommunikatiivseid meetodeid. Kommunikatiivхppe oletab, et uue materiali хpimine ja omandamine toimub lдbi suhtlemise. Nii pхhiliseks хpitajate ьlesandeks on luua tunnide kдigus niisuguseid situatsioone, kus хpilastel tekkiks suhtlemise vajadus vххrkeeles. Minu arvates, loodud хpetaja poolt suhtlemissituatsioonides ei piisa. Suhtlemissituatsionist on rohkem kasu siis , kui ta tekkib tavalises elus.

Laps tegeleb heameelega sellega, mille eesmдrgist ta aru saab. Kaasaegne хpilaste pхlvkond saab aru eesti keele хpimise vajadust. Nad saavad aru, et elavad Eestis, et eesti keel on riigikeel, ja teavad eesti keele vajadusest kхrghariduse saamisel. Nad teavad juba oma vanematelt, et eesti keele oskust nad vajavad meeldiva elukutse omandamiseks ja ka hea palkaga tцц saamiseks.

Aga meie regiooni probleem on selles, et meie oleme piiratud keelelistes kontaktides tavalises elus, tдhendab kooli seinate vдljaspool. Suhelda eestlastega me saame ainult regiooni vдljaspool. Palju vanemaid saavad sellest aru. Sellega ma seletan, miks nad saadavad oma lapsi eesti peredesse: selleks et seal nad хpiksid eesti keelt. See maksab aga palju
(umbes 1000 EEK ьhe nдdala eest). Mida vхib pakkuda selle asemel?

Mulle meeldib mхtte, kui klass vene koolist sхbrustab klassiga eesti koolist. Nad vхiksid teine teisele kьlla sхita, teha erinevaid peosid koos ja samal ajal vene lapsed хppiksid eesti keelt. Lapsed saaksid lisamotivatsiooni keele хpimiseks.

“Oled liiga naiivne! Sa ei ole koolis tццtanud! Sa ei tea, kui raske see on. Kooli tulles sul kadub niisugune soov. Koolis sind ootab rutiine tцц.
Sul ei ole aega niisugusteks asjadeks!” – nii rддkisid mulle minu tuttavad eesti keeli хpetajad. “Miks ka mitte?!?” – mхtlesin mina, sest olen niisuguseid nдiteid tegelikuses nдinud, kui kхik toimub just nii, nagu ma ka kujutan ette. Muidugi suur tдhsus on siin хpetaja ja klassiхpeta tegevusel. Jah, see on raske, aga pole vхimatu. Kui on selline eesmдrk, siis vхib alati leida vхimalusi tema saavutamiseks. Sellega ka lapsed saavad hea stiimuli ja selgitust milleks nad хpivad mingit teemat eesti keeli tundides.

Niisuguseid kontakte luua eelistaksin mina neljandast klassist. Neljandas klassis хpilased omavad juba piisavat sхnavara, et suhelda olmeteemadel.
Niisugune suhtlemine oleks nende jaoks heaks stiimuliks eesti keeli arendamiseks.

Just sellepдrast olen valinud niisuguse teema oma хppetsьkli jaoks. Tsьkli teema on jutt iseendast. Selle хppetsьkliga algab хppetцц neljandas klassis. Selle teema valikuks on mul mхned pхhjused. Kхige pealt, neljandas klassis algab uus хppeastme. See tдhendab, et klassis vхivad tulla uued хpilase. See teema annab mulle vхimaluse tutvuda nendega ja nende eesti keele oskusega. Teiseks, see teema on vajalik sхbraliku kontakti loomiseks mхne eesti kooli klassiga, sest esiteks nad vajavad ennast tutvustada.
Kolmandaks, selle teema хpimine on хppekavas ettenдhtud.

Vastavalt хppekavale selle teema хpimine algab teisel хppeastmel suhtlusoskuste valdkonnas “Inimene ja perekond”.Хppekavale vastavalt хpilane peab oskama andma andmeid enda kohta (nimi, perekonnanimi, vanus, aadress, telefoninumber jm.) ja kьsima samasuguseid andmeid teistelt.
Programmi jдrgi seda teemat хpitakse esimesena.

Kхige pealt tahan цelda eesmдrkidest mida ma taotlen oma tsьkliga. Tsьkli kдigus toimub suhtluskeele edasine tдiustamine kuulamisel, monoloogilises ja dialoogilises kхnes. Kхige pealt on vaja korrata хppematerialli, mis on хpitud esimesel хppeastmel. Selle tsьkliga mul on vхimalus хpilasi хppeprotsessi kдiguse pдrast pikka koolivaheaega sisse viija. Oma tsьkliga vхin ka хpetada ьmbrikuid хigesti vormistama ja oma adressi хigesti kirjutama. Хpilane хpib andma andmeid oma vanusest, vдlimusest, lemmiktegevusest, nimetama oma telefoninumbrit. Liisaks tsьkli kдigus harjutatakse mхne hддliku hддldamist. Mis puutub materjallidesse, mida ma kasutan, siis pхhiliseks on eesti keele хpik vene koolide 4. klassile, mille autorid on Ivi Sepp ja Taavi Tammsaar. Liisamaterialid on on vхetud
“Aabitsast” eesti koolide jaoks (hддldusharjutus 1. ja 2. tunni jaoks) ja eesti keele хpimist algkoolile “Tere pдevast! 1” (liisusalm 3. ja 4. tunni jaoks) /autorid Хie Vahar ja Lea Maiberg/.

Milliseid teadmisi selle tsьkli piires хpillased juba omavad:
. nad vхivad ьtelda oma nimi ja perekonnanimi
. vхivad nimetada linna kus elavad ise ja nende sхbrad
. teavad arvusid (1-100)
. teavad vдrve ja vдrvevarjundeid
. teavad mхnede kehaosade nimetusi
. suudavad erinevates хppetegevuse vormides osaleda
. omavad rьhma-, paari- ja individuaaltцц oskusi
. teavad mхni nimi- ja asesхnade allalьtleva ja alaleьtleva kддnete vorme

Terve tsьkkel on on jagatud etapidele.
Esimese etappi nimetus on “Saagem tuttavaks”. Selle etapi eesmдrk on korrata sхnavara, mis kasutatakse tutvuse kдigus. Liisaks хpilased peavad eraldama eesti nimesid vene nimedest. Pхhilised osaoskused, mis sel etapil on audeerimine, rддkimine, kirjutamine. Nende oskuste arendamiseks kasutatakse jдrgmiseid harjutusi:
1. kuula nimesid ja pane nendest kirja eesti nimesid
2. nimeta oma pinginaabrile oma nimi ja perekonnanimi ja kьsi sama temalt..
3. koosta nimedest kett nii et jдrgmine nimi algas eelmise nimi viimase tдhega

Teise etapi nimetus on “Minu aadress”.Kuidas oli juba цeldud, nad vхivad nimetada kus elavad nad ise ja nende sхbrad. Uueks sel etapil oled nimetada oma aadressi (tдnavat, maja ja korteri numbrit). Tдhelepanu peaks pццrata
–s ja –l lхppudele linnade nimetustes. Хpilased хpivad ka kirjutama oma aadressi хies vormis (nii ьmbrikul, kui ka kirjalikus kхnes). On vaja korrata arvusid ьhest sajani. Pхhilised osaoskused mis arendatakse sel etapil on vestlemine ja kirjutamine. ьlesanded:
1. reageeri kьsimustele
2. Kosta oma teksti nдidendi jдrgi
3. kuula ja kirjuta mida sa kuulsid
4. koosta jutustus antud andmete kohta (lisa 1)
5. vaheta allakripsutatud sхna
6. kuula teksti ja tхlgi

Kolmanda etapi nimetus on “Helista mulle”.
Pхhiline eesmдrk: uue kхnekonstruktsiooni pдhe хppimine (Minu telefooninumber on …). Sel etapil me kordame uuesti arvusid.
Osaoskused: vestlemine ja audeerimine.
Tццvormid: frontaaltцц ja paaritцц.
Samal ajal хpilased хpivad hinnata teineteise vastuseid. Igaьks nendest peab lugema oma pinginaabrile telefoninumber (lisa 2). Pinginaaber peab kontrollima vastuse хigust ja panna hinna. Lisaks harjutatakse alaleьtleva kддndevorme (nдit: Mida sa paned Katjale? Ma panen Katjale 5/4/3/…).

Nelja etapi nimetus on “Kui vana ma olen”.
Pхhiline eesmдrk: хppida oma vanuse kohta andmeid andma. Хpilased хpivad pдhe keelekonstruktsiooni (vastus kьsimustele: Kui vana sa oled?): mina olen … aastat vana.
Tццvormid: paaritцц.
Osaoskused: vestlemine ja rддkimine.
Ьlesanded:
1. kьsi klassikaaslaselt tema vanus (kettemдng).
2. koosta jutustuse antud andmete kohta.

Viie tsьkli teema on “Minu vдlimus”. Siin хpilased kordavad vдrve. Nad omavad ka uue keelekonstruktsiooni vдlimuse kirjelduses: kasvust: Mina olen pikka/lьhikest kasvu. juustevдrv: Mul on tumedat (heledat) pikkad (lьhiked) juuksed. silmadevдrv: Mul on sinised (hallid jne.) silmad.
Tццvormid: paaritцц.
Oskused: vestlemine, kuulamine.
Ьlesanded:
1. Kirjelda ennast pinginaabrile
2. kirjelda klassikaaslast
3. jutustuse koostamine antud andmete kohta

Kuue teema nimetus on “Minu lemmikmдng”
Eesmдrk: uue sхnavara omamine (teemad “lemmikmдng” ja “lemmiktegevus”); uue keelekonstruktsiooni omamine ( meeldib + Os. + da-inf.).
Osaoskused: kuulamine ja vestlemine.
Ьlesanded:
1. kuula ja kirjuta vajalikut arve vajaliku vдrviga ( nдit: Kirjuta 58 kollase pliiatsiga).
2. pantomiim
3. koosta jutustus antud andmete kohta (lisa 1).
Sellel etapil toimub eelхpitud materjalikordamine ja tsьkli lхpputццks valmistamine (jutustus iseendast).

Viimasel etapil, mille nimetus on “Tahaksin jutustada iseednast”, tsьkel lхpeb kontroltццga. Хpilased jutustavad iseendast ettevalmistatu plaani jдrgi:
. nimi
. perekonnanimi
. aadress
. telefooninumber
. vanus
. vдlimus
. lemmiktegevus
Kхik teised oma kaaslaste kuulates peavad tдitma visiitkarte mida nad valmistasid ette kodus nдidendi jдrgi.
Osaoskused: audeerimine ja vajaliku informatsioonieraldamine kхnest, kirjutamine.
Tunnilхppus хpilased saavad ьlesadeks joonistada oma pinginaabri vхi sхbra portree ja koostada temast jutustuse (kirjalikult) sama plaani jargi.

Поделитесь этой записью или добавьте в закладки