Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgas
Категория реферата: Рефераты по информатике, программированию
Теги реферата: диплом на заказ, конспекты уроков в 1 классе
Добавил(а) на сайт: Щавельский.
Предыдущая страница реферата | 1 2 3 4 5 | Следующая страница реферата
2.3. Arvuti kasutamispхhjused
2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel
69% arvuti kasutajatest on viimase kuue kuu jooksul kasutanud tekstitццtlusprogramme, 64% on mдnginud arvutimдnge, 43% on kasutanud tabelarvutust. Veerand arvutikasutajatest on tццtanud raamatupidamisprogrammidega vхi lugenud Internetis kodulehekьlgi. 18% arvutikasutajatest on saatnud vхi saanud e-maili.
Viimase 7 pдeva jooksul on tekstitццtlusprogramme kasutanud 41%, arvutimдnge mдnginud 31%. Interneti kodulehekьlgi on viimase nдdala jooksul lugenud 12% arvutikasutajatest ehk 34 tuhat inimest.
Kui paluti arvutikasutajatel nimetada kolm peamist tegevust, mida ta
arvutiga teeb, siis 56% mainis tekstitццtlust, 39% arvutimдngude mдngimist
ja 30% tabelarvutust. 12% arvutikasutajatest on ьheks peamiseks tegevuseks
internetis kodulehekьlgede lugemine.
[pic]
Naiste jaoks on meestest tдhtsamaks ainult raamatupidamisprogrammide kasutamine. Mitte-eestlastele on eestlastest tдhtsamaks programmeerimine ja tцц raamatupidamisprogrammidega.
2.3.2. Interneti kasutamine
69 tuhat inimest ehk 25% arvuti kasutajatest ehk 6% kхigist 15-
74aastastest Eesti elanikest. Vхrrelduna 1996. aasta sьgisega on Interneti
kasutajate arv kasvanud 4 kuuga 27%! Vхrdluseks vхib mainida, et Nua
Internet Surveys andmetel oli novembris 1996 interneti kasutajateks 1,5%
Itaalia elanikest. Hiinas kasvas interneti kasutajate arv 100000ni 1996
aasta lхpuks. Detsembris 1996 oli 20% Austraalia linnaelanikest ja 17% Uus-
Meremaa 10aastastest ja vanematest elanikest oli vхimalik internetti
kasutada. USA ja Kanada 16aastastest ja vanematest inimestest oli mдrtsis-
aprillis 1996 CommerceNet/Nielsen poolt korraldatud uuringu andmetel 24%
vхimalik kasutada internetti, 17% oli kasutanud internetti viimase 6 kuu
jooksul ja 12% viimase nдdala jooksul.
Interneti nдdalane katvus on 12% arvuti kasutajatest ehk 49% kхigist interneti kasutajatest vaatas internetis kodulehekьlgi viimase nдdala jooksul. Mдrkimist vддrib ka, et ainult 1% Eesti elanikest on kodus arvuti, millel on interneti ьhendus.
Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eesti interneti kasutajate
jaotus soo lхikes palju ьhtlasem. Kui Eesti interneti kasutajatest on mehi
62%, siis Ungari ja Jaapani puhul oli viimaste uuringute pхhjal selleks
protsendiks 90%. Vхrrelduna 1996 kevadega on olukord veidi muutunud, siis
oli 72% interneti kasutajatest mehed. Samalaadne tendents avaldub ka teiste
riikide puhul. USAs oli juunis 1996 lдhtuvalt uuringust GVU WWW Fifth
Survey 32% interneti kasutajatest naised. Samal ajal oli Euroopas naiste
osakaal 15%. Novembris 1996 olid Kanada Quebeci provintsi interneti
kasutajatest naised RISQ uuringu alusel 18%.
Sarnaselt teiste riikidega on interneti kasutamine enam levinud
nooremate inimeste hulgas. 46% Interneti kasutajatest Eestis on vanuses 20-
29 aastat, 89% 15-39 aastat. Interneti kasutajate keskmine vanus on 29
aastat. USAs oli see 35 aastat detsembris 1996, Euroopas on kasutajad
mхnevхrra nooremad 29 aastat.
Interneti kasutajate hulgast koorub vдlja kaks suurt gruppi: ьhed, kes on juba ьle 1,5 aasta kodulehekьlgi lugenud (25%) ja teised, kes on tхelised uustulnukad (36% on internetis surfanud maksimaalselt 3 kuud). 21% interneti kasutajatest mдrkis, et nad vaatasid internetis kodulehekьlgi esimest korda viimase kuu aja jooksul.
Kui interneti viimane kasutuspдev ja arvutikasutamissagedus on
samalaadses seoses kui arvutikasutamise puhul, siis vхib oletada, et 3.5%
Eesti elanikest kasutab keskmisel pдeval internetti.
Kui interneti kasutajatel paluti nimetada peamised pхhjused interneti
kasutamiseks, siis kaks kolmandikku mдrkis huvi mingi teema vastu. Ьle
poolte puhul oli pхhjusteks ka tцц jaoks vajaliku info otsimine (56%) ja
meelelahutus (53%). Tдhtsuselt neljandana tuli isikliku elu jaoks vajaliku
info otsimine (47%). Baruch College-Harris Poll poolt korraldatud kьsitluse
pхhjal otsis 82% USA interneti kasutajatest informatsiooni ning 75% oli
pхhjus seotud haridusega. Vхrdluseks vхib tuua Jaapani interneti kasutajate
pхhjused: 45% otsisid infot toodetest, 35% otsisid tццga seotud
informatsiooni ja 31% otsis erootilist infot. Meie oma uuringus viimase
teema kohta otse ei kьsinud, kuid andmed Eesti otsingumootoritest ja
kasutus(log)failidest nдitavad, et erootikal teemana on oma tarbijaskond ka
Eestis olemas.
Et interneti kasutajate hulk on esindusliku uuringule vastajate hulgas vдike, siis piirdusime hetkel ainult mхne ьldkьsimusega. Samas on vдga tдhtis antud uuringuprojekti jдtkamisel ka interneti kasutajate tдpsem uurimine, kusjuures esinduslik valim peaks olema vдhemalt 200-300 vastajat.
2.3.3. E-maili kasutamine
E-maile on saanud vхi saatnud viimase 6 kuu jooksul 51 tuhat Eesti
elanikku ehk 18% kхigist arvuti kasutajatest ehk 5% Eesti elanikest. Kui
aasta tagasi oli e-maili kasutajaid rohkem kui internetis surfajaid, siis
praeguseks on kaalukauss langenud internetis surfajate kasuks. Samas on e-
maili teel suhtlemisel vдga suur potentsiaal. Forrester Research ennustab, et 2001 kasutab 50% USA elanikest e-maili. Praegu on e-maili kasutajaid
USAs 15% elanikkonnast.
Kхigilt, kes on saatnud viimase 6 kuu jooksul e-maili kьsiti nende e- maili aadressi tььbi kohta. 37% neist on oma isiklik e-maili aadress, 43% kasutab asutuse, firma ьldist e-maili, 8% kasutab mхne teise inimese isiklikku aadressi, 2% on mingi muu variant ja 10% e-maili kasutajatest ei osanud selle kohta midagi цelda.
2.4. Mдrksхnade teadmine
Et nii arvuti kasutajad kui ka mitte-kasutajad on traditsioonilise
meedia tarbijad, kus kasutatakse erinevaid mдrksхnu arvuti- ja "uue meedia"-
alase info edastamiseks. Pдris antud teema alguses esitati vastajale kaart, millel oli toodud erinevad sхnad, mille puhul paluti inimesel цelda, milliseid nendest sхnadest oli ta kuulnud enne tдnast intervjuud. Neli
sхna, mille tundmist me antud aruandes analььsime on Internet, World Wide
Web, elektrooniline post (e-mail) ja projekt "Tiigrihьpe".
Sхna "Internet" teadis ligi kolm neljandikku (74%) kхigist
vastajatest. Eestlaste hulgas ulatus see 85%, mitte-eestlaste veidi ьle
poole (55%). Sхna teavad paremini nooremad ja kхrgema haridusega inimesed, samas 50-74aastastest mitte-eestlannadest teab seda sхna ainult 27%.
Teised sхnad on veidi raskemad. Sхna "elektrooniline post (e-mail)" oli
kuulnud ainult 40%, "Tiigrihьppe" projektist 35% ja keerulist ingliskeelset
sхna "World Wide Web" ainult 12%. Sхnu "elektroonilise post" ja "world wide
web" teadsid enam samad rьhmad, mis "Interneti" puhul: noored, rikkamad, haritumad ja mehed. "Tiigrihьppe" projekt on kьllaltki selgelt teatud
eestikeelsele elanikkonnale. 50% eestlastest ja ainult 8% mitte-eestlastest
oli sellest enne seda intervjuud kuulnud. Erinevad vanuserьhmad teavad
"Tiigrihьpet" kьllaltki sarnaselt. Kхrgharidusega inimeste hulgas on
"Tiigrihьppe" projektist teadjaid 56%.
Vхrdluseks on vхimalik tuua oktoobris 1996 lдbiviidud Advertising
Age/Market Facts uuringu USA elanikkonna hulgas, kus selgus, et sel ajal
teadis sхna "internet" 94% ja "World Wide Web" 82%. Aasta varem olid
vastavad protsendid 82% ja 45%. Uus-Meremaa elanikest oli ainult iga viies
kuulnud sхnast "Internet".
2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel
Vaatlemaks vхimalikke arengutendentse ajalisel skaalal ning mхistmaks
hirme, mis vхivad inimest kammistada arvutite ja interneti kasutamisel
esitati vastajale 12 erinevat vдidet, mis kдsitlesid teatavat arvutitega
seotud hirmu, ohtu vхi hoiakut ning vastajal paluti hinnata, kas ta on
selle vдitega tдiesti nхus, ьldiselt nхus, ьldiselt ei ole nхus vхi ei ole
ьldse nхus. Alljдrgnevalt vaatleme vдidetele antud vastuseid lдhemalt.
Esmalt kammitseb inimest loomulikult personaalne, ьksikindiviidist tulenev
hirm arvuti kui masina ees. Mхistmaks inimeste hoiakuid ja hirme antud
kьsimuses, kasutasime kahte vдidet, millest esimene oli sхnastatud:
"Arvutite kasutuselevхtt on piiratud, sest paljudel inimestel on hirm
arvutite ees" ja teine "Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel".
Teiste ьhiskonnaliimete vхimaliku hirmuga arvutite ees nхustus 28% kхigist vastanuist, sellega ei olnud nхus 54% kхigist vastanuist. Teistest enam nхustusid selle vдitega arvuti heavy user'id (35%) ja need, kes pole arvutit kasutanud, kuid kavatsevad seda lдhema 12 kuu jooksul teha (41%).
Рекомендуем скачать другие рефераты по теме: оформление дипломной работы, реферат беларусь.
Предыдущая страница реферата | 1 2 3 4 5 | Следующая страница реферата