Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgas

Категория реферата: Рефераты по информатике, программированию
Теги реферата: диплом на заказ, конспекты уроков в 1 классе
Добавил(а) на сайт: Щавельский.

62% vastanuist nхustus vдitega, et neil pole personaalselt mingit hirmu arvuti kasutamise ees. 16% vaidles sellele vastu. Arvuti kasutajate hulgas oli see protsent 90%. Huvitav on mдrkida, et ka arvutit mitte kasutajatest ja seda mitte plaanijatest 46% leiab, et neil pole mingit hirmu arvuti kasutamisel. Enim tunnistavad oma hirmu need, kes pole seni kasutanud, kuid plaanivad seda teha jдrgmise 12 kuu jooksul (23% ei olnud nхus vдitega). [pic]

Vaadeldes nende vдidete omavahelisi koosmхjusid, siis kхige enam oli inimesi, kes leidsid, et nii teistel inimestel kui ka temal endal ei ole hirmu arvutite ees (41%). 15% vastajatest arvas, et teistel inimeste arvutihirm on takistuseks, kuid temal endal mingit hirmu ei ole. 11% ei osanud ei ьhe ega teise variandi puhul oma hoiakut vдljendada.

Kultuurilisi hirme otsustasime mххta kahe vastandliku vдitega, millest esimene kхlas "Inglise keele laialdane kasutamine peamise arvutitega seotud keelena on ohuks eesti keelele" ja teine "Interneti laiem kasutamine mхjub soodsalt meie kultuurile".

Kхigist vastanuist 57% leiab, et inglise keele kasutamine peamise arvutialase keelena ei ole ohuks eesti keelele ja 27% on selle vдitega nхus. Et internet on kasulik meie kultuurile leiab 58% ja sellega ei ole nхus 15% vastanuist. хigist vastanuist 38% ei olnud nхus sellega, et inglise keel on ohuks eesti keelele ja olid nхus, et internet on soodsa mхjuga eesti kultuurile.
16% oli neid, kes nхustusid nii sellega, et inglise keel ohustab eesti keelt kui ka sellega, et internet avaldab soodust mхju meie kultuurile. 12% oli neid, kes ei osanud ei ьhe ega teise vдite puhul seisukohta vхtta.

Hoiakuid, mis olid seotud avatusega, mххtsime kahe vдite abil "Riigi- ja omavalitsused peaksid enda tццd puudutava informatsiooni avalikustama ka interneti kaudu" ja "Avalikes kohtades (raamatukogud, kultuurimajad) peaksid olema internetiga ьhendatud arvutid, mida oleks vхimalik tasuta kasutada". Sellega, et valitsusorganid peavad oma tцц kohta info avaldama ka interneti kaudu nхustus 56% vastanuist, selle vastu oli 16%.
Internetipunktide ideel oli toetajaid 81% ja vastaseid ainult 6%.

Kхigist vastajatest 51% oli nхus mхlema vдitega. 16% toetasid internetipunktide ideed, kuid ei omanud suhtumist valitsusorganite tцц avalikustamise kohta interneti kaudu.

Mхistmaks suhtumisi, mis on seotud arvutite kдttesaadavusega, kasutasime samuti kahte vдidet "Peagi on loomulik, et enamikes kodudes on olemas arvuti" ja "Arvuti jддb tдnu oma hinnale ainult rikkamate inimeste pдrusmaaks". Kui 54% vastajatest oli nхus, et peagi on enamikes kodudes arvuti, siis ьle kolmandiku (35%) ei nхustunud sellega. Mхni vдide hiljem nхustus 73% inimestest, et arvuti jддb rikkamate inimeste pдrusmaaks.
Sellele vдitele oli vastu ainult 20% vastajatest..

Seetхttu pole ka ьllatus, et 37% inimestest toetab mхlemat vastandlikku vдidet. Mхistmaks selle vastuolu tдhendust, tuleb jдrgmises uuringutsьklis lisada antud teema juurde selgitavaid kьsimusi. 30% vastajaist leiavad, et arvuti on kallis ja seetхttu pole seda ka enamikes kodudes ning 16% on vatupidisel seisukohal.

Mхistmaks suhtumist arvuti rolli meie elu muutmisel demokraatlikumaks, kuid samas ka avatumaks, oli kasutusel kaks vдidet "Arvutid ja internet vхimaldavad mхnel inimgrupil haarata kontrolli maailma ьle" ja "Arvutid ja nende abil suhtlemine vхimaldavad muuta maailma demokraatlikumaks". 44% vastajaist on nхus esimese vдitega ning 29% on selle vastu, mis nдitab, et hirm "Big brother is watching You" on veel tдiesti olemas arvuti kasutamisel. Arvuti heavy user'itest on nхus selle vдitega 34%, medium user'itest 44% ja light user'itest 51%. Ьle poolte (53%) nхustub, et arvutid ja nende abil suhtlemine muudab maailma demokraatlikumaks. Enim on neid arvuti medium user'ite hulgas - 71%.

Ьle veerandi vastajaist (26%) nхustub kahe nii teineteist vдlistava kuid samas ka tдiendava vдitega. 18% leiab, et vхimu haaramine ei ole vхimalik ning arvutid muudavad maailma demokraatlikumaks. Mхnevхrra kхrgem
(18%) on ka inimeste hulk, kes ei oska ei ьhe ega teise vдite suhtes seisukohta vхtta.

Mхistmaks inimese hinnagut internetile kui paberkandjatest paremale infoallikale, siis paluti vдljendada oma suhtumist vдitesse, et "Minu arvates on vхimalik internetiga samavддrset infot kдtte saada ka raamatute ja ajakirjanduse vahendusel". 46% oli selle vдitega nхus ning leidsid, et raamatud ja ajakirjandus on konkurentsivхimeline internetiga. 34% ei olnud sellega nхus.

62% vastajaist nхustus, et "Arvuti peaks olema peamiselt selleks, et teha tццasju". Veidi alla kolmandiku (30%) ei nхustunud nendega. Arvuti heavy user'ite hulgas oli 46% neid, kes sellega nхustus ja 54%, kes sellega mitte nхus ei olnud. Eksisteerib tendents, et mida vдhem inimene on arvutit kasutanud/kavatseb kasutada, seda enam ta leiab, et arvuti on selleks, et teha tццasju. Nende hulgas, kes pole arvutit kasutanud ning ei kavatsegi seda teha nхustub vдitega 67% ja selle vastu on 20%.

Поделитесь этой записью или добавьте в закладки