Pдrnu Sьtevaka Humanitaargьmnaasium

Saksamaa lahingulaevad

Aastatцц

Roman Belogurov

Secunda loodus

Juhataja: Rainer Saks

Pдrnu 1999

Saksamaast

Vastavalt Versilles’ lepingu otsusele anti suurem osa Saksamaa 1 maailmasхja aegsest laevastikust ьle vхitjariikidele. Saksa laevastikul lubati pidada vaid 6 soomuslaeva, 6 kergeristlejat, 12 hдvitajat, 12 torpeedopaati ja sellist hulka traalerid, mis oli vajallik ьmbritsevate merealade puhastamiseks miinidest. Kхik Saksa allveelaevad tuli дra anda vхi hдvitada ja uute allveelaevade juurdeehitamine oli keelatud.

Sakslased jдtsid tхepoolest esialgu alles kuus soomuslaeva. Uues sхjalises situatsioonis vхis neid kasutada kui ujuvpatareisid, mitte kui laevu, millega merelahinguid pidada. Kergeristlejaid jдi 1 maailmasхja jдrgsesse Saksa laevastikku millegipдrast siiski kaheksa – kaks ьle lubatud arvu.
2 maailmasхja alguseks oli eelnimetatud laevadest alles veel vaid kaks soomuslaeva – ”Schlesien” ja ”Schleswig-Holstein”, mida kasutati suurtьkiхppelaevadena. Kхik kaheksa 1 maailmasхja aegset kergeristlejat olid vahepealse 20 aastag kas sulatusahjudesse rдnnanud vхi kai ддres roostetavateks ujuvkasarmuteks saanud. Vahepeal aga oli ehitatud kuus uut kergeristlejat , mis kхik kandsid Saksa linnade nimesid. Neist esimesena sai 1925. aastal valmis ”Emden”.

Aastail 1929-1930 said valmis kolm kergeristlejat: ”Karlsruhe”,
”Kцningsberg” ja ”Kцln”. Nende pikkus oli 174 meetri ja relvastatud olid need ьhesa 150-mm suurtьkiga. Lisaks 63000-hobujхulistele auruturbiinile, mis andsid neile laevadele kiiruseks kuni 32 sхlme, olid selle seeria kergeristlejail abijхuseadmeiks veel 1800-hobujхulised diiselmootorid. Need olid tunduvalt vдiksema kьtusekuluga kui auruturbiinid ja nende abil vхis laev 10-sхlmilise kiirusega lдbi sхita kuni 10000 meremiili (18500 km).
Laevade veevдljasurve oli 6650 tonni, kuid kuna Versailles’ lepinguga oli mддratud, et Saksa laevastiku kergeristlejate veevдljasurve vхi olla kuni
6000 tonni, siis oma uute ristlejate seesugusest veevдljasurvest sakslased ametlikult teatasidki.
Aastail 1931 ja 1935 said valmis veel kaks kergeristlejat – ”Leipzig” ja
”Nьrnberg. Olles ligikaudu samade mххtmete ja pхhirelvastusega nagu eelmise seeria laevadki, oli neil rohkem хhutхrjerelvastust ja eelmistest erinev jхuseade, mis koosnes 60000-hobujхulistest turbiinidest ja 12400- hobujхulistest diiselmootoreist.
Aastail 1928-1932 alustati Saksamaal kolme sхjalaeva ehitamist, mis ьldlevinud pхhimхttest lдhtudes ei mahtunud ьhtegi tolleaegsesse laevaklassi. Need olid raskeristleja mххtudega laevad, mille pearelvastuseks oli kuus 280-mm suurtьkki kahes soomustornis. Sakslased ise nimetasid oma loomingu soomuslaevadeks (Panzerschiff), inglased aga mхtlesid nende jaoks vдlja naljatermini – pocket battleship – taskulahingulaev. See nimetus lдks kдibele paljudes keeltes, ka eesti keeles. Kuna Versailles’ lepinguga oli Saksamaa lubatud ehitada soomuslaevuveevдljasurvega kuni 10000 tonni, siis nende laevade sellisest veevдljasurvest ametlikult teatatigi. Tegelikult oli kahe esimese laeva –
”Deutschlandi” ja ”Admiral Scheeri” tдelik veevдljasurve 15800 tonni, seeria viimasel laeval ”Admiral Graf Speel” koguni 16200 tonni.
”Deutschland” sai valmis 1933, ”Admiral Scheer” 1934 ja ”Admiral Graf Spee”
1936. Jхuseadmeiks olid taskulahingulaevadel diiselmootorid, mis vхimaldasid ”Admiral Scheeril” ja ”Admiral Graf Speel” tдiendava tankimiseta lдbi sхita kuni 19000 miili (35000 km), ”Deutschlandil” aga koguni 21500 miili (40000 km). See on keskeltlдbi kaks korda rohkem, kui oli tolleagsete tavapдraste – auruturbiinide ja хlikьttega lahingulaevade lдbisхidukaugus.

Pдrast natside vхimuletulekut sai Saksamaa vдlispoliitika ьheks pхhiliseks survesuunaks Versailles’ lepingu sхjaliste kitsenduste kaotamine. Ja 18. juunil 1935 sхlmitigi Londonis Inglise-Saksa merevдekokkulepele, mis tьhistas senised Saksa laevastikku kammitsenud piirangud. Inglismaa andis oma nхusoleku, et Saksamaa vхib ehitada endale pealveelaevastikku, mille tonaaz oleks 35% Inglismaa pealveelaevastiku kogutonnaazist, ning allveelaevastiku, mille tonaaz oleks 45% Inglismaa allveelaevastiku kogutonnaazist.
Tegelikult oli Saksamaa oma uut laialdast laevaehitusprogrammi alustanud juba enne merevдekokkuleppe sхlmimist. Allveelaevu hakati ehitama ilmselt juba 1934. Aastal, sest esimene neist sai valmis vaid 11 pдeva pдrast merevдekokkuleppe sхlmimist – 29. juunil 1935.

Londoni lepe andis Saksamaale хiguse ehitada kaks 35000-tonnise veevдljasurvega lahingulaeva. Uute lahingulaevade ehitamisega tehti algust
1936. aastal ja need olid juba tхsised laevad, mis said endale kaheksa 381- mm peakaliibrisuurtьkki. Vettelaskmisel ”Bismarck” ja ”Tirpitz” nimeks saanud laevad olid sхja algul veel ehitamisel ja valmis said need alles vastavalt 1940. ja 1941. aastal. Ja muidugi pole ime, et needki laevad osutusid lubatuist veidi kopsakamaiks – ”Bismarcki” tдisveevдljasurveks sai ligi 51000 ja ”Tirpitzil” koguni ligi 53000 tonni.

Londoni lepe lubas Saksamaal ehitada veel viis 10000-tonnise veevдljasurvega raskerislejat. Ja aastail 1935-1937 alustatigi viie risleja ehitamist, mis vettelaskmise jдrjekorras said nimeks ”Admiral Hipper”,
”Blьcher”, ”Prinz Eugen”, ”Seydlitz” ja ”Lьtzow”. Relvastatud olid need kьll Washingtoni konverentsi otsusele vastavalt, kuid kippusid jдlle lubatust suuremad tulema – tдisveevдljasurvega 18200-18400 tonni. Aga see selgus muidugi alles pдrast sхda- nagu teistegi suurte Saksa sхjalaevade puhul.
Sхja alguseks sai valmis ainult ьks raskeristleja – ”Admiral Hipper”.
”Blьcher” sai lahingukorda 20. septembril 1939 ja ”Prinz Eugen” 1. augustil
1940. ”Lьtzow” mььdi 1940. aastal suures sхprustuhinas Nхukogude Liidule, kus kandis esialgu ”Petropavlovski”, aastail 1944 – 1953 aga ”Tallina” nime. Ristleja oli Saksamaalt дra toodud ilma turbiinideta ja vaid osalise relvastusega ja nii ta jдigi, sisuliselt sai teda kasutada vaid ujuvpatareina. Seeria viiendast laevast – ”Seydlitzist” ьritasid sakslased sхja jooksul ehitada lennukikandjat, kuid see tцц jдi lхpetamata.
Allveelaevu jхuti Saksamaal sхja alguseks valmis ehitada 57. Neist 30 oli vдikesi (lдhitegevusallveelaevu), 18 keskmist allveelaevu ning 9 suurt ookeaniallveelaeva.
Kuni 1935. aastani kandis Saksamaa laevastik nimetust Reichsmarine, sealt alates Kriegsmarine. Laevastiku juhataja oli sхja algul 63-aastane suuradmiral Erich Raeder.

Inglismaa laevastik

Pдrast I maailmaasхja lхppu oli Inglismaal tohutu sхjalaevastik, kuhu
1919. Aasta 1. Jaanuari seisuga kuulus 33 lahingulaeva, 9 lahinguristlejat,
21 soomuslaeva, 114 ristlejat, 514 hдvitajat, 155 allveelaeva ning juba isegi 3 lennukikandjat.
Kui saabus rahuaeg, osutus suur osa neist laevadest tarbetuks ja nende ьlalpidamine (ka konserveerituina) riigieelarvele koormavaks. Pealegi oli suur osa laevu vananenud, eelkхige soomuslaevad ja torpeedopaadid.
Juba aastail 1920–1921 lammutati kaks lahingulaeva, erilise hoo sai Briti lahingulaevade lammutamine pдrast Washingtoni konverentsi. Sel konverentsil mддrati, et Inglismaa lahingulaevade ja lahinguristlejate kogutonnaaZ vхib olla 525000, ьle selle mддra olevad laevad tuli likvideerida. Ja nii lдkski aastail 1922 –1932 lammutamisele 17 Briti lahingulaeva ning kuus lahinguristlejat. Ьks lahingulaev mььdi T?iilile, ьks lahingulaev uputati mдrklaevana teiste laevade suurtьkitulega ja ьks lahinguristleja uputati lihtsalt niisama merre. Paar lahingulaeva sai abilaevadeks ja tegevlaevastikku jдeti vaid kaks seeriat 381-mm suurtьkkidega relvastatud lahingulaevu, kokku kьmme laeva.
Alles jдeti ka kaks 381-mm suurtьkkidega relvastatud lahingurislejat –
”Renown” ja ”Repulse”.
Uute laevade poolest tдienes Briti laevastik kahe sхja vahel kahe lahingulaeva ja ьhe lahinguristleja vхrra. 1916. Aastal alustati nelja lahinguristleja ehitamist, kuid samal aastal toimunud Jььti merelahingus hukkus kolm Briti lahinguristlejat. Oli ilmne, et seni ehitatud lahinguristlejate kaitsekonstrktsioon on pхhjalikult puudulik. Esialgu ehitati siiski kхiki nelja alustatud lahinguristlejat inertsist edasi, kuid lхpetati siis 1918. Aastal kolme laeva edasiehitamine. Valmis sai vaid ьks
- ”Hood”, millele pandi esialgse projektiga vхrreldes peale tдiendavalt
5100 tonni soomust. 1920. Aastal laevastikule ьle antud ”Hood” oli oma
44600-tonnise veevдljasurvega ning 263-meetrise pikkusega jдrgneva 20 aasta jooksul maailma suurim sхjalaev.
1922. aastal alustati Inglismaal kahe uue lahingulaeva ehitamist, mis said valmis 1927. Need – ”Nelson” ja ”Rodney” – olid Briti laevastikus ainukesed lahingulaevad, mis olid relvastatud 16-tolliste – 406-mm suurtьkkidega. Kхik ьheksa peakaliibrisuurtьkki paiknesid neil kolmes vццritekil lдhestikku asuvas soomustornis. Kuid nende laevade puuduseks oli nхrk jхuseade – vaid 45000-hobujхulise vхimsusega auruturbiinid andsid neile kiiruseks 23 sхlme. Tulevaste Saksa lahingulaevadega ei olnuks neist vхiduajajaid. Kuid arvestagem, et see oli aeg, kus inglased olid veel kindlad, et mingeid Saksa lahingulaevu ei saagi olema.
1937. aastal pandi Inglismaal kiilud maha viiele uuele lahingulaevale, mille nimedeks pдrast valmistamist said ”King Georg V”, ”Prince of Wales”,
”Duke of York”, ”Anson” ja ”Howe”. Millegipдrast relvastati need muidu korralike kaitsekonstruktsioonidega laevad 356-mm suurtьkkidega, vдiksematega kui kхigil eelmainituil. Kхik selle seeria lahingulaevad said valmis juba sхja ajal, aastail 1940 – 1942.
Lennukkikandjaid oli Briti laevastikus II maailmasхja algul seitse – ”Ark
Royal”, ”Argus”, ”Courageous”, ”Eagle”, ”Furious”, ”Glorious” ja ”Hermes”.
Neist ainult ьks – ”Ark Royal” – oli uus, 1938. Aastal valmis saanud laev, ьlejддnuist oli noorim 1924. Aastal valminud ”Hermes”, mis oli ьhtlasi esimene spetsiaalselt lennukikandjaks ehitatud laev Briti laevastikus.
Ьlejддnud viis laeva olid I maailmasхja aegsed ьmberehitatud laevad. Sхja algul oli ehitamisel veel neli lennikikandjat – ”Illustrious”,
”Formidable”, ”Victorious” ja ”Indomitable”. Neist kahe esimese korpused olid juba vette lastud.
Ristlejaid oli Briti laevastikus I maailmasхja lхpul tohutu arv – 114.
Kahe sхja vahel ьle saja neist lammutati, muudetati abilaevadeks vхi ujuvkasarmuiks. II maailmasхjast vхttis osa vaid kьmmekond I maailmasхja lхpuaastail ehitatud kergeristlejat.

II maailmasхtta astus Inglismaa 64 ristlejaga. Neist 17 oild raskeristlejad, mis jagunesid kolme tььpi. Kaks otse pдrast I maailmasхda ehitatud laeva – ”Frobisher” ja ”Hawkins” – olid relvastatud vanamoeliste kaitsekilpidega varustatud 191-mm suurtьkkidega, mis asusid igaьks omaette pццrdalusel. Alates 1928. Aastast hakkas Briti laevastikku jхudma 203-mm suurtьkkidega relvastatud ristlejaid, mille suurtьkid olid paarikaupa soomustornides. Kaks ristlejat – ”Exeter” ja ”York” – olid relvastatud kuue
203-mm suurtьkidega, kolmteist ”Country”-klassi ristlejat aga kaheksa samakaliibrilisega. Muide ”Country”-nimelist ristlejat ei olnud tegelikult olemas, see sхna tдhendab inglise keeles krahvkonda ja sellesse klassi kuulus kьmme Inglismaa krahvkondade nimelist ristlejat: ”Kent”, ”Norfolk”,
”Suffolk” , ”Berwick” jne.
Kergeristlejaid oli II maailmasхja alguseks Briti laevastikus 47. Neist
25 olid vanamoelised, aastail 1917 – 1926 ehitatud laevad, mis olid relvastatud ьksikult asetsevate, kaitsekilpidega varustatud 102-, 127- vхi
152-mm suurtьkkidega. 22 laeva olid aga moodsad, soomustornides asuvate 152- mm suurtьkkidega relvastatud ristlejad, mis hakkaid laevastikku ilmuma alates 1933. Aastast.
Inglismaa laevastik koosnes mitmeist laevastikukoondistest, mis paiknesid ьle kogu maailma. Suurim laevastikukoondis oli Inglismaa koduvetes baeeruv
Home Fleet, mida juhatas admiral Charles M. Forbes.

Saksa lahingulaevade ookeaniretked

22. jaanuaril 1941 lдksid Kielilst merele Saksa lahingulaevad ”Gneisenau” merekapten Faini juhatusel ja ”Scharnhorst” merekapten Hoffmani komando all. Lahingulaevade paari ьldjuht oli seekord viitseadmiral Gьnter Lьljens.
Algas operatsioon ”Berlin” – ”Gneisenau” ja ”Scharnhorsti” kahekuuline retk mццda Atlandi ookeani Briti saari varustavate laevade hдvitamiseks.
Pхhjamerele jхudnud, sхideti esialgu piki Norra rannikut pхhja poole, seejдrel aga pццrduti jдrsult edelase, et piki Islandi lхunarдnnikut
Grццnimaa vetese jхuda. Kuid Islandi lхunatipu lдhedal satuti Briti valveristlejale ”Naiad” ja pццrduti tagasi. Muidugi ei olnud 133-mm suurtьkkidega relvastatud kergeristleja mingiks takistuseks 280-mm suurtьkkidega relvastatud lahingulaevadele, asi oli muus – sakslased tahtsid avaookeanile jхuda mдrkamatult. Sakslased avastasid Briti valveristleja raadiolokaatoriga ja lootsid, et see neid veel mдrganud ei ole. ”Naiadilt” aga mдrgati tulijaid siiski ja teatati sellest oma laevastikujuhatusele. Inglise laevastik alustaski ettevalmistusi Saksa lahingulaevade jahtimiseks, kuid kuna ”Naiad” kaotas mдrgatud laevad silmist, lхpetati selleks korraks ka jahiettevalmistused.
”Gneisenau” ja ”Scharnhorst” aga sхitsid sel ajal tuhantkond kilomeetrit tuldud teed tagasi ja jхudnud Norra mere keskele, pццrdusid pхhjakursile.
Greenwich’i merediaani lдhedal sхideti ьle pхhja polaarjoone ja Jan
Mayeni saart lддnde jдttes liiguti Jддmerele, kuni jддpirini umbes 74 pхhjalaiusel. Sealt edasi liiguti piki jддpiri lддnde, seejдrel aga piki
Grцnimaa rannikut edelase.
5. veebruaril jхuti Grццnimaa lхnatipu juurde, kust pццrduti kagusse ja jхuti kolm pдeva hiljem Kanada – Inglilsma laevateele. Ja seal nдis, et tuligi vastu tхeline saak – Halifaxist vдljunud konvoi HX 106. ”Gneisenau” ja ”Scharnhorst” lahknesid, et rьnnata konvoid nii pхhjast kui lхunast.
Kuid siis jдrsku selgus, et konvoiga on kaasas vana, 1 maailmasхja aegne lahingulaev ”Remilles”. Admiral Lьtjens oli aga Saksa laevastiku juhatajalt admiral Raederilt saanud kategootilise instruktsiooni, et 381-mm suurtьkkidega relvastatud lahingulaevade ja lahinguristlejatega ei tohi ta mingil juhul lahingusse astuda. Ja nii tulgi konvoi HX 106 rahule jдtta.
Admiral Lьtjens vхttis oma terashiiglastega nььd kursi loodesse ja jхudnud uuesti Grццnimaa lхunatipu juurde, vхttis tanklaevadelt kьttust.
Seejarel sхtis ta lхunase ja pццrdus uuesti Kanada – Inglisma laevateele.
22. veebruari hommikul kohatigi seal kolme kaubalaeva ja kahte tanklaeva, mis liikusid ilma sхjalaevade saateta. Loomulikult lasti kхik laevad pхhja.
Pдrast seda likusid ”Gneisenau” ja ”Scharnhorst” edasi lхunasse, vхtsid
27.-28. veebruaril vastusхitnud tanklaevadelt veel kord kьtust ja pццrdusid nььd Aafrika, tдpsemalt Mauretaania rannikule. Seal kohatigi uut konvoid, kuid sellel oli kaitseks kaasas Briti lahingulaev ”Malaya”.
Admiral Lьtjens pццras oma laevad loodesse. 9. mдrtsil kohati ьksikut
Kreeka kaubalaeva “Marathon” ja lдhemal asuv “Scharnhorst” laskis selle pхhja.

Paar pдeva hiljem vхtsid Saksa lahingulaevad kursi kхige tihedam liiklusega Euroopa – Ameerika laevateele. Ja seal satugi tхsiselt suurele saagile – 15. ja 16. mдrtsil uputati kokku 16 laeva, mis olid oma konvoidest maha jддnud ja nььd ьksikult ja grupikaupa sakslaste suurtьkitorule ette tossutasid. Korraks nдhti kaugelt ka Briti lahingulaeva
“Rodney”, kuid selle 16-tollise suurtьkkidele ette muidugi ei tikutud.
“Rodney” 23-sхlmiline maksimaalkiirus aga ei lasknnud sel mхeldagi 31- sхlmelist kiirust arendavate Saksa lahingulaevade jдlitamisele.
17. mдrtsil sai admiral Lьtjens kдsu reid katkestada. Seda ta tegigi ja sхitis 22. mдrtsil sisse Prantsuse sadamasse Bresti. Kahekuulise reidi tulemused oli “Gneisenau” ja “Scharnhorst” uputanud 22 laeva kogutonnaziga
116000 brt. Vдhe sellest, neil хnnestus segi ajada Kanadast Inglismaale siirduvate konvoide graafik, mis tekitas Inglise majanduse tхsiseid hдireid.

”Hoodi” ja ”Bismarcki” hukkumine.

Samal ajal kui “Gneisenau” ja “Scharnhorst” mццda Atlandit tiirutasid, tдienes Saksa laevastik uue lahingulaevaga. See oli “Bismackiga” sama tььpi
“Tirpitz”, mis sai lahingukorda 25. veebruaril 1941. Seega oli nььd Saksa laevastikul neli moodsat lahingulaeva ja Saksa laevastiku juhatusel tekkis kange tahtmine teha ьks tхsine reid, kus enam ei pruugiks Briti lahingulaevade ja lahinguristlejate jдmedate suurtьkkitorude eest arglikult pageda. Vдrskelt valminud “Tirpitz” otsustati seekord siiski veel koduvetesse harjuma jдtta ja merele minna “Bismarcki”, “Gneisenau”,
“Scharnhorsti” ja ristleja “Prinz Eugeniga”. Staabipaberitel kandis plaaneritud reid nimetust “Rheinьbung” – “Хppus Reinil”. “Bismarck” ja
“Prinz Eugen” pidid merele minema Gotenhafenist “Gneisenau” ja
“Scharnhorst” Brestist. Kokku pidi saadama alles Atlandil.
Vдljasхit sellele operatsioonile oli mддratud 4. Maile, seega saanuksid
“Gneisenau” ja “Scharnhorsti” mehed vahepeal poolteist kuud kindlat maad all tunda.
Aga plaan paberil ei tдhenda veel seda, et nii lдhebki. Nii ka seekord.
6. Aprillil tegi Inglise lennuvдgi хhurьnnaku Brestis seisvatele Saksa lahingulaevadele ja “Gneisenau” sai lennukitorpeedo tabamuse paremasse pardasse just arhtrisuurtьkitorni ette. Lisaks augule korpuses kхverdusid ka kaks sхuvхlli ja laev vajas pхhjalikku, kuudepikkust remonti.
23. aprillil aga sхitis ristleja “Prinz Eugen” omakorda tхenдolist
Inglise pдritoluga magneetmiinile ja sai vigastuse, mille parandamine vхttis aega mitu nдdalat. Sellega oli aga juba 4. mai, “Rheinьbungi” alguspдev mццdas.
Saksa merevдe staabis Seekriegsleitung’is tuli operatsioon “Rheinьbung” uuesti pхhjalikult lдbi vaadata. Lisaks eespool nimetatud “Gneisenau” ja
“Prinz Eugeni” vigastusele osutus lahinguvхimetuks ka “Scharnhorst”. Tal oli mingi hдda turbiinides, mis samuti vajas mitmekuulist remonti. Seega oli mддratud tдhtajal lahingukorras vaid lahingulaev “Bismarck”, mis seisis
Gotenhafenis. Maikuu esimesel dekaadil pidi korda saama ka Gotenhafenisse tulnud “Prinz Eugen”. Need kaks laeva, kaks korda vдhem esialgu planeeritust, jдidki nььd “Rheinьbungi” lццgijхuks. Peale “Bismarcki” ja
“Prinz Eugeni” pidid merele minema veel viis tanklaeva ning kaks kuivlastilaeva, et varustada sхjalaevu avaookeanil.

12. mai ennelхunal ilmus mereleminekuks valmistuvaid sхjalaevu inspikteerima kхrge komisjon, kхrgem vхimalikest: Hitler, laevastiku juhataja admiral Raeder, feldmarssal Wilhelm Keitel ja hulk muid ьlitдhtsaid valitsus- ja sхjavдejuhte. Hitler oli laevastiku asjades vхhik, kuid talle meeldisid suured sхjalaevad. Ka “Bismarcki” ja “Prinz Eugeniga” jдi ta rahule ning andis loa neil merele minna.
Hiigellaevad sхitsid Gotenhafenist vдlja 18. Mail. Nende juhatajaks oli jдllegi mддratud admiral Lьtjens, kes oli oma lipu lasknud heisata muidugi
“Bismarckil”. Vahetult oli aga “Bismarcki” komandцriks merekapten
Lindemann, “Prinz Eugenil” merekapten Brinkmann”.
Kaks pдeva hiljem sхitsid Lьtjensi laevad Taani vдinade, kus neid mдrgati Rootsi ristlejalt “Gotland”. Peagilдks sellest Londoni poole teele
Stocholmis elava Briti merevдeataS!ee S!ifreeritud telegramm. Nььd lasksid britlased oma masinavдrgikдima, et Saksa laevade edasisel liikumisel silma peal hoida. 21. mail keeras admiral Lьtjens oma laevadega sisse Bergeni lдhedal olevasse Korsfjordenist ja samal pдeval lendas sealt ьle Briti luurelennuk ning pildistas tulijaid. Tдiendanud oma kьtusevaru, vдljusid
Saksa laevad sama pдeva hilisхhtul Korsfjordenist ja vхtsid kursi ьle Norra mere loodesse.
Home Fleet’i uus juhataja admiral John Tovey seisis sel ajal oma lipulaeva lahingulaev “King George V”-ga Scapa Flow’s. Talle laekunud ettekannetest selgus, et Saksa kaugluurelennukid “Focke-Wulf 200” on viimastel pдevadel ilmutanud elavat huvi nii Islandi ja Grццnimaa vahel oleva Taani vдina kui ka Scapa Flow’ merevдebaasi vastu. Teade “Bismarcki” ja “Prinz Eugeni” mereminekust pani need sьndmused omavahel sidemesse: oli ilmne, et Saksa laevad ьritavad minna Atlandile, Scapa Flow’d aga jдlgitakse selleks, et silma peal hoida seda ьritust segada vхivatel Briti lahingulaevadel ja lahinguristlejail. Tuletame meelde, et Saksa – Vene sхda veel ei kдinud, jдrelikult ei olnud ka Venemaad varustavaid konvoisid
Grццni ja Norra merel. Pхhja-Ameerika ja Euroopa vahelilsel Pхhja-Atlandi alal oli aga sel ajal teel 11 konvoid. Neist kuus olid tooraine- ja tehnikalistiga teel Ameerikast Inglismaale, viis aga olid vдlja sхitnud
Ingllismaalt. Viimastel oli eriti vддrtuslik konvoi, mis vedas sхdureid ja sхjatehnikat Lдhis-Itta.
Saanud teate, et Saksa laevad on judnud Bergeni lдhedele, hakkas admiral
Tovey valmistuma “Bismarcki” ja “Printz Eugeni” kinnipььdmiseks. Juba keskццl vastu 22. Maid sхitsid Scapa Flow’st Grццnimaa suunas viitseadmiral
Lancelot Hollandi juhatusel teele lahingulaev “Prince of Wales”, lahinguristleja “Hood” ja kuus hдvitajat. 22. Mai хhtul tхstsid samas ankru ka admiral Tovey peajхud – lahingulaev “King George V”, lennukandja
“Victorious”, neli ristlejat ja seitse hдvitajat. 23. Mail jдrgnes admiral
Tovey laevadele veel lahinguristleja “Repulse”.
23. mail hakkasid hargnema otsustavad sьndmused seekordses meresхjaloos.
Inglastel oli sel pдeval Fддri saarte ja Islandi vahel valves kolm kergeristlejat ning viis traalerit, Islandi ja sellest loode poole jддva,
Grццnimaad ьmbritseva jддlaama vahel aga kaks raskeristlejat – “Suffolk” ja
“Norfolk”. Kell 19.22 mдrgatigi “Suffolkilt” piki jддpiri kagusse rьhkivaid
Saksa laevu. Sakslased “Suffolki” ei mдrganud, kuna see varjus kibekдhku udusse. Loomulikult anti “Suffolkilt” edasi raadioteade oma avastusest, kuid see ei jхudnud admiral Toveyni. Ei jхudnud sinna ka “Suffolkilt” tund aega hiljem antud teade, kui laev udust vдlja sхitis, et vastase asukohta tдpsustada. Tol ajal olid Taani vдinas kohtunud Inglise ja Saksa laevadel ka raadiolokaatorid, nii et ьksteist sai jalgida ka udus ja pimeduses.
Ьsna pea sattus Saksa laevadega kokku teinegi Briti ristleja – “Norfolk”.
Vahemaa vastaste vahel oli vaid kuus miili ja “Bismarckilt” avati tuli.
Need olid selle mereretke esimesed suurtьkilasud. “Norfolk” varjas end suitsukattega ja kiirustas tдiskдigul eemale, tabamusi ta ei saanud.
Loomulikult andis ka “Norfolk” oma kohtumisest raadioteade ja sedapuhku jхudis see ka laevastiku juhataja admiral Toveyni, kes oli oma laevadega
1100 kilomeetri kaugusel sьndmuspaigast.
Nььd sai Home Fleet’i juhataja hakata juba konkreetselt plaani koostama.
Ta kдskis kontradmiral Wake-Walkeril, kes kдsutas raskeristlejaid “Norfolk” ja “Suffolk”, jдtkata Saksa laevade jдlgimist, suurtьkilasu distantsile aga mitte minna. Admiral Holland aga vхis hakata rehkendama, kuhu kurss vхtta, et sakslasi kohata. Esialgne arvestus nдitas, et “Hood” ja “Prince of
Wales” vхiksid “Bismarckile” ja “Prinz Eugenile” suurtьkitule distantsile saada 24. Mail kell 1.40. Admiral Holland otsustas, et lahingus asub ta nii
“Hoodi” ja “Prince of Walesiga” tulistama “Bismarcki”, jдttes “Prinz
Eugeni” Wake-Walkeri rislejate hooleks. Nii oleks inglastel mхlema Saksa laeva suhtes kahekordne suurtьkitule ьlekaal.
Aga nagu ikka kipub juhtuma heade sхjaplaanidega, ajas ka seekordse nurja juhus, хigemini хige mitu juhust. Kхigepealt kaotasid Wake-Walkeri ristlejad pдrast keskццd Saksa laevad oma radarite ekraanidelt. Merel algas tihe lumesadu ja ilmselt jдtkus sellset, et tolleagsete ebakindlate raadiolokaatorite tццd takistada. Admiral Holland aga arvas, et Saksa laevad on pццrdunud inglastest lahtirebimiseks tagasikursile, ja pццras oma laevad seniselt loodekursilt (mis teda otse Saksa laevade peale oleks viinud) pхhjakursile. Kursimuutuse ajal nдitas kell 0.17 uuel pдeval, 24.
Mail.
Sхitnud tund ja klmveerand pхhja poole, pццrdus admiral Holland kell 2.00
“Hoodi” ja “Prince of Walesiga” jдrsult edelasse, Saksa laevade eelnevat mдrgatud kursile. Kaasasolnud hдvitajatel kдskis admiral Holland aga jдtkata sхitu pхhjakursil, sest seni poldud kadunud Saksa laevu avastatud.

Kell 2.47 sai ristleja “Suffolk” saksa laevad uuesti oma radari ekraanile. Selgus, et need ei olnud kurssi muutunud, vaid liikusid endiselt paraleelselt jддpiiriga edelasse. Admiral Holland kдskis tхsta oma laevade kiiruse 28 sхlmele – Saksa laevad osutusid Briti lahingulaevast ja lahinguristlejast eespool olevaiks ning liikusid peaaegu paralleelkursil, inglastest paarkьmmend miili loode pool.
Kell 5.30 saadi admiral Hollandi laevadelt radarikontakt Saksa laevadega.
Et sakslastele lдhemale sхita, pццras Holland kolm minutit hiljem oma laevad 40 paremale. Ja juhtus nii, et selle kursinurga ja veel mхne дparduse tхttu kadus inglaste esialgu planeeritud kahekordne suurtьkitule ьlekaal olematusse. Vastaste lдhenemisnurgad olid sellised, et Saksa laevad said inglasi tulistada kхigist suurtьkitornidest, inglased sakslasi aga vaid vццritornidest. Ristlejad “Norfolk” ja “Suffolk” olid jддnud liialt kaugele ega vхtnudki peatselt algavast lahingust osa.
Kell 5.52 tehti mхlemalt poolt esimesed lasud. Vahemaa vastaste vahel oli sel ajal 24 kilomeetrit, kuid see vдhenes pidevalt. Lahingusse astudes sхitis “Prinz Eugen””Bismarckist” eespool ja seetхttu peeti admiral
Hollandi lipulaeval “Hoodil” eespool sхitvat laeva “Bismarckiks”. Admiral
Holland kдskis oma laevadel oletava Saksa lipulaeva pihta tule avada ja sai oma eksitusest aru alles mхned sekundid enne esimest kogupauku. “Prince of
Walesil” taibati kohe, et “Bismarck” on tagumine vastaslaev, ja vaatamata admiral kдsule sihiti oma torud tхelisele “Bismarckile”. Juba esimese kogupaugu ajal aga kiilus “Prince of Walesil” ьks vццrisuurtьkk kinni ja nii vдhenes inglaste poolel lahingus osalevate torude arv veel ьhe vхrra.
Admiral Lьtjens kдskis mхlemal oma laeval tulistada inglaste lipulaeva
“Hoodi”. Teisest vхi kolmandast sakslaste kogupaugust saigi “Hood” tabamuse keskossa, tal puhkes tulekahju хhutхrjesuurtьkkide laskemoonakeldri juures.

Kell 6.00 pццras admiral Holland oma laevad jдrsult vasakule, et suurendada vahemaad sakslasteni. Vahemaa vastaste vahel oli sallks ajaks vдhenenud 13 kilomeetrini ja oli karta, et selliselt vдikeselt distantsilt lastud soomustlдbistavad mьrsud lццvad tхesti lдbi Briti laevade tekisoomuse. Ja nii oligi. Pццrde ajal sai “Hood” uue tabamuse, seekord tхenдoliselt ahtrisuurtьkitornide laskemoonakeldrisse. Laevast lendas taeva poole tulesammas, mis muutus kohe mustaks suitsusambaks. Paari minutiga kadus “Hood” veepinnalt ja “Hoodi” kiiluvees sхitnud “Prince of Walesil” tuli kurssi muuta, et uppuvale vrakile mitte otsa sхita.
Sakslased koondasid nььd oma suurtьkitule “Prince of Walesile” ja see sai lьhikese aja jooksul kaheksa tabamust. Ьks mьrsk lхhkes otse sillal, ni et kхik, kes seal olid, said surma vхi haavata. Imekombel jдi tдiesti terveks vaid laeva komandцr kommodoor Leach. Lisaks sellele muutus mingi tehnilise rikke tхttu liikumisvхimetuks “Prince of Walesi” neljatoruline vццrisuurtьkitorn. Sellises olukorras pidas kommodoor Leach paremaks lahinguvдljalt eemalduda. Nii arvas ka ristlejal “Norfolk” asuv kontradmiral Wake-Walker, kes oli nььd jддnud Briti sхjalaevade vanemaks komandцriks. Sest admiral Lancelot Holland oli kadunud merepхhja koos
“Hoodiga” nii nagu ka viimase umbes 1400-liikmeline meeskond
(meresхjakirjanduses kohtab mitmeid erinevaid arve). “Hoodilt” pддsteti vaid kolm meest – madrus Tilburn, signalist Briggs ja meresхjakooli kursant
Dundas. Ka “Hoodi” komandцr kommodoor R. Kerr oli oma laevaga kaasa lдinud.
Briti laevastiku ьhe tuntuima laeva hukkumine sundis Briti Admiraliteeti koondama kхiki kдepдrast olevaid jхude “Bismarcki” hдvitamiseks. Admiral
Wake-Walker sai kдsu “Bismarcki” mitte radariekraanidelt kaotada, admiral
Tovey vхttis oma laevadega suuna “Bismarcki” edasiliikumisteele ja sinnasamasse suundus veel hulk suuri sхjalaevu. Lahingulaev “Ramilles”, mis saatis konvoid Halifaxi, sai kдsu oma konvoid maha jдtta ja tulla
“Bismarcki” jahtima, lahingulaev “Revenge” sai aga kдsu Halifaxi merele sхita. Giblartari sхitis ookeanile nn. Laevastikukoondis H, kuhu kuulusid lahinguristleja “Renown”, lennukandja “Ark Royal” ja kergeristleja
“Sheffield”. Lahingulaev “Rodney”, mis asus Iirimaa ja Grццnimaa vahel, sai kдsu vхtta kurss edelasse. Ookeanil sхelus ka ristlejaid ja hдvitajaid ning
Briti Admiraliteedi kavandavast klaperjahist “Bismarckile” vхttis ьhtekokku osa 5 lahingulaeva, 2 lahinguristlejat, 2 lennukikandjat, 12 ristlejat ja paarkьmmend hдvitajat.
“Bismarck” oli lahingus saanud 2–3 tabamust 356-mm mьrskudega, neist ьhe vццris olevasse kьtusetanki. See hakkas tugevasti lekkima, jдttes Saksa lahingulaeva kiiluvette selgesti nдhtava хlijдlje. Ьhtlasi vдhenes ka
“Bismarcki” vхimalik sхidukaugus. Seetхttu otsustas admiral Lьtjens, et avaookeanile liitlaste laevu jahtima enam ei pьrgita, vaid vхetakse kurss
Prantsusmaa rannikule St-Nazaire’i sadamasse. Sama pдeva хhtul kell kuus sхitsid “Bismarck” ja “Prinz Eugen” lahku. Seda selleks, et “Bismarcki” reetlik хlijдlg jдlitajaid vдhemalt “Prinz Eugeni” kannule ei juhataks. Et sakslasi vahetult jдlitavad admiral Wake-Walkeri ristlejad ei mдrkaks
“PrinzEugeni” kadumist, pццras admiral Lьtjens “Bismarcki” jдlitajale vastu ja astus nendega tulevahetusse. Kumbki pool tabamusi ei saanud, kьll aga saavutas Lьtjens oma eesmдrgi – “Prinz Eugen” kaduski mдrkamatult silmapiiri taha.

Поделитесь этой записью или добавьте в закладки