Lahingulaev Bismarck
Категория реферата: Рефераты по истории
Теги реферата: электронный реферат, виды понятий реферат
Добавил(а) на сайт: Силин.
Предыдущая страница реферата | 1 2 3 | Следующая страница реферата
24. mail pealelхunal andis admiral Tovey kдsu lennukikandjale
“Victorious” sхita koos nelja ristlejaga 100 miili kaugusele Saksa
laevadest ja rьnnata “Bismarcki” torpeedolennukitega. See laevadegrupp
kontradmiral Curteisi juhatusel lisaks kiirus ja kell 22, kui “Bismarckini”
oli jддnud veel 120 miili, tхusid lennukid хhku. Teele lдks ьheksa
torpeedolennukit “Swodfish” ja kuus lennukit “Fulmar”. Viimastel ei olnud
torpeedosid, need pidid tegutsema luurelennukitena. Vaatamata ццpimedusele
ja vihmapilvedele, leitigi “Bismarck” ja pдrast keskццd saadi temasse ьks
torpeedotabamus, mis, tхsi kьll, eriti rasket vigastust ei tekitanud.
Pilkases ццs lendavad “Swordfishid” leidsid “Victoriousi” raadiomajaka
jдrgi oma emalaeva ja maandusid хnnelikult; kadunuks jдi kaks “Fulmarit”.
Alanud 25. mail kell 1.00 oli “Bismarckil” veel ьks lьhike tulevahetus
Wake-Walkeri ristlejapaariga. Sakslastel хnnestus jдlitajad kaugemale
peletada ja kell 3.06 kaotasid need jдlle “Bismarcki” oma
radariekraanidelt.
Briti kaugluurelennukid, lennukandjatel baseeruvad lennukid ning laevad
otsisid “Bismarcki” meeleheitlikult. See aga suundus esialgu Hispaania
ranniku suunas, et olla vхimalikult kaua vдljas Briti saartel baseeruvate
luure- ja pommilennukiite tegevusraadiusest. 25. mail hommikul kella 10.30
paiku mццdus “Bismarck” admiral Tovey laevadegruppi ahtri tagant umbes 100
miili kauguselt. Veerand tundi hiljem sai admiral Tovey Londonist
Admiraliteedist raadioteate, et Briti raadioluure on kinni pььdnud
“Bbismarckilt” saadetud raadiotelegrammi ning selle jдrgi vдlja peilinud ta
asukoha. See nдitavat, et “Bismarck” on ilmselt asunud suure kaarega
tagasiteele, vхttes suunas Fддri saarte ja Islandi vahele. Muidugi keeras
admiral Tovey nььd ka oma laevadel otsa ьmber ja kiirustas teatatud suunas
teele. Sinnapoole pццrasid oma ninad jдrgnevail tundidel mitmed teisedki
laevadegruppid.
Tegelikult oli aga Admiraliteedist saadud teade vale – kohalesaadetud
lennukid ei avastanud vдljapeilitud ega selle lдhikonnas “Bismarckist”
jдlgegi. Jдllegi jдi vaid ьle oletada, kuhu siis “Bismarck” ikkagi kursi on
vхtnud. Suurem osa Admiraliteedi “helgeid pдid” kaldus nььd pдrast pikka
analььsi arvama, et kьllap on “Bismarck” teel Prantsusmaa rannikule, sinna, kus “Gneisenau” ja “Scharnhorst” teda juba ees ootavad. Ja 25. mail хhtul
kell kuus said ookeanil olevad Briti laevad uue instruktsiooni – otsida
“Bismarcki” Bresti sadamasse viivalt laevateelt. Sellele suunale pццrdus ka
Home Fleet’i juhhataja admiral Tovey oma lipulaevaga, kuid selleks ajaks
oli ta “Bismarckist” 150 miili tahapoole jддnud. Muidugi ei teadnud admiral
Tovey ise sellest.
“Bismarcki” avastasid inglased uuesti alles 26. mai hommikul kell 10.30.
“Bismarcki” leidis luurevesilennuk “Catalina”. Saksa lahingulaevalt avati
selle suunas tihe хhutхrjetuli, kuid vigastatud lennukilt saadeti
radiogramm laeva koordinaatidega ja kursiga.
Osutus, et koondis H, kuhu peale lennukandja “Ark Royal” kuulusid
mдletatavasti veel lahingurisleja “Renown” ja kergeristleja “Sheffield”, oli vaid 70 miili “Bismarckist” ida pool. Lahinguristleja “Renown” oli
relvastatud kuue 381-mm suurtьkiga “Bismarcki” kaheksa samakaliibrilise
vastu, soomuskate oli aga “Renownil” “Bismarcki” omast kindlalt хhem.
Seetхttu ei usaldatud “Renowni” “Bismarckiga” kahevхitlusse saata.
“Bismarcki” lдhedale saadeti hoopis risleja “Sheffield”, et see “Bismarcki”
manццvreid oma raadolokaatoriga jдlgiks.
Kella 14 paiku startisid lennukikandjalt “Ark Royal” 14 torpeedolennukit
ja vхtsid suuna “Bismarckile”. Lahingupalavikus aga satuti rislejale
“Sheffield” ja lasti oma torpeedod selle peale vдlja. “Sheffieldi” mehed
pддsesid siiski vaid paraja ehmatusega.
Sama pдeva хhtul kell kuus sai lahingulaev “Rodney” kokku admiral Tovey
lipulaeva “King Georg V”-ga. “Bismarckist” asuti kirdes ja veidi tagapool.
Lдheduses olid teatavasti veel lahingurisleja “Renown” ja lennukikandja
“Ark Royal” ning need neli laeva olidki kхik need suured Briti sхjalaevad, mida “Bismarcki”-vastase lццgijхuna vхis arvestada. Sest kolm suurt laeva
olid kьtusepuuduse дhvardusel jahi lхpetanud – lahinguristleja “Repulse”
oli juba 25. mai lхuna paiku suundunud Islandile, lahingulaev “Prince of
Wales” oli sama pдeva pealelхunast ja lennukikandja “Victorius” 26. mai
lхunast vхtnud kursi sinnasamase. Lahingulaev “Ramilles” ja “Revenge” olid
aga sadu miili “Bismarkist” ning Tovey laevadest lддne pool ja nende
kohalejхudmisega lahingusse ei saanud arvestada. “Bismarcki” kaugus tema
tхenдolisest sхidusihist Brestist oli aga selline, et ilmselt juba jдrgmise
pдeva, 27. mai хhtuks olnuks ta kohal.
Arvestanud kхiki neid asjaolusid, tuli admiral Tovey pessimistlikule
jдreldusele, et kui eeloleval ццl ei хnnestu “Bismarcki” kiirust vдheneda, siis jдrgmisel ei ole teda enam mхtet lahingulaevadega jдlitada – niikuini
lдheb “Bismarck” eest дra!
Seepдrast tegid 26. Mail Ёhtul kella 20.47 ja 21.15 vahel “Arc Royali”
torpeedolennukid uue rьnnaku “Bismarcki” vastu ja seekord oli see edukas –
13 vettelastud torpeedost tabasid kaks mдrki. Ьks torpeedo pхrkas vastu
pardasoomust ega teinud laevale erilist viga, teine aga sattus ahtrisse, kus vigastas sхukruvisid ja roole. “Bismarcki” saatus oli otsustatud – ta
kiirus langes ja manццverdusvхime vдhenes.
Vaevalt sai torpeedolennukite rьnnak lхpetada, kui pдrast 22.30 algas
viie hдvitaja torpeedorьnnak “Bismarckile”. See oli 4. Hдvitajale flotill
kommodoor Viana juhatusel, kuhu kuulusid Briti hдvitajad “Cossack”,
“Maori”, “Sikh” ja “Zulu” ning inglaste poolt Poola eksiillaevastikule
antud “Piorun”. Polteist tundi kestnud torpeedorьnnaku tulemusel sai
“Bismarck” tхenдoliselt kaks torpeedotabamust, mis veelgi vдhendasid ta
lahinguvхimet.
27. mai hommikul liikus “Bismarck” veel vaid vaevaliselt 8-sхlmelise
kiirusega. Nььd хnnestus admiral Toveyl talle lahingulaevadega “King Georg
V” ja “Rodney” lдhedale sхita. Kell 8.47 avati “Rodneylt” tuli, minut
hiljem hakkasid paukuma ka Tovey lipulaeva suurtьkid ja veel minuti pдrast
ka “Bismarcki” omad. Saksa sхjalaevad olid alati silma paistnud oma
suutьkitule tдpsusega ja ka seekord nдis algul, et kohe-kohe saab “Rodney”
pihta. Kuid siis hakkasid “Bismarcki” suurtьkitule tдpsus ja tihedus
vдhenema. “Bismarck” sai ise tabamusi ja kella 10.15 paiku pхles ta juba
nagu jaanituli.
Admiral Tovey kдskis suurtьkitule lхpetada. Kuna ka “Bismarckilt” enam ei
tulistatud, sхitis talle lдhedale raskeristleja “Doorsethire” ja laskis
Saksa lahingulaeva paremasse pardasse kaks ja vasukusse ьks torpeedo. Kell
10. 36 lдks “Bismarck ьmber ja uppus. Ellujддnud sakslased on vдitnud, et
“Bismarck” ei uppunud mitte inglaste mьrskude ja torpeedode tagajдrjel. Ta
olevat uputanud sakslased ise kingstonite avamisega, et laev inglaste kдtte
ei satuks.
Koos “Bismarckiga” uppus 2303 elusat ja surnud saksa meremeest. Pддses
vaid 115 meest. Neist 110 korjasid vдlja ristleja “Dorsetshire” ja hдvitaja
“Maori”. Kolm meest vхeti hiljem Saksa allveelaeva U 74 ja kaks meest
ilmavaatluslaeva “Sachsenwald” pardale.
Tallinnas elav vanahдrra Voldemar Grossberg mдletab omaaegsetest
sхjamehelugudest, et hiljem olevat paar “Bismarcki” meeskonna liiget
kummipaadis Prantsusmaa randa jхudnud, kuid sakslased olevat ise nad maha
lasknud. Meestele pandud sььks, et nad oma laeva enne lahingu lхppu maha
oli jдtnud, sest kust nad muidu terve kummipaadi oleksid saanud!
Samal ajal kui kдis eespool kirjeldatud klaperjaht “Bismarckile”, sхitis
ristleja “Prinz Eugen” segamatult lхuna poole. 26. Mail jхudis ta 40
pхhjalaiusele Assooridest lддne pool, kus kohtus Saksa tanklaevaga. 4000
tonni kьtuse ьmberpumpamine vхttis aega mitu pдeva ja alles 29. Mail lдks
“Prinz Eugen” teele ida poole. 1. Juuni хhtul jхudis ta Bresti.
“Gneisenau”, “Scharnhorst” ja “Prinz Eugen” sхidavad lдbi Inglise kanali
1942. aastal talvel, pдrast ebaхnnestunud pealitungi Moskvale, hakkas
Hitler kartma vхimalikku Briti dessanti Norrasse. Et seda takistada, otsustas ta tuua Saksamaa sadamaisse ning saata sealt edasi Norra vetesse
eelnevate seikluste tagajдrjel Prantsusmaa sadamasse Bresti kogunenud
suured Saksa sхjalaevad – lahingulaevad “Scharnhorst” ja “Gneisenau” ning
raskeristleja “Prinz Eugen”. Peale dessandiohu дrahoidmise kavatses Hitler
neid laevu kasutada Nхukogude Liidu pхhjasadamaisse minevate konvoide
purustamiseks.
Saksa merejхudude ьlemjuhataja suuradmiral Raeder oli selle plaani vastu, ta vдitis, et sel juhul hхlbustuks ja odavneks tunduvalt Inglismaa ja USA
konvoiteenistus Atlandil, sest inglased ei pruugi enam oma konvoisid
lahingulaevade ja lennukikandjatega saata. Kuid loomulikult jдi Hitleri
sхna peale.
Fьhrer’i kдsu kohaselt tuli laevad Norrasse viia lьhimalt teed mццda –
lдbi Inglise kanali, kuna traditsiooniline suure kaarega ьmber Inglismaa ja
Iirimaa sхit oleks tдhendanud kaugelt suuremat kьtusekulu ja nagu nдitas
“Bismarcki” hukkumise lugu, polnud kaugeltki ohutu. Seejuures arvestas
Hitler, et suur osa teekonnast, mis jддb Inglismaa lдhivetesse, хnnestub
lдbida ццpimeduse katte all, pealegi on sealsetes vetes talvel ka pдevad
ajal tavaliselt halb nдhtavus.
Ьksikasjalise lдbitungiplaani, mis sai koodnimeks “Zerberus”, pidi
koostama Brestis asuva eskadri juhataja, viitseadmiral Otto Ciliax. Ta
valmistaski operatsiooni pхhjalikult ette. Brestist pidi teele asutama 11.
Veebruaril kell 19.30. Sel ajal olnuks juba kьllalt pime, et laevade
lahkumist ei mдrkaks Bresti lдhistel tiirutavad Briti luurelennukid ja
allveelaevad. Kuna oli kuuloomise eelne aeg, polnud karta ka kuuvalgust.
Pealegi langes farvaater enne lдbi traalida. Valgel ajal pidid suuri laevu
vastase allveelaevade ja torpeedokaatrite eest kaitsma hдvitajad, torpeedokaatrid, allveelaevahдvitajad, valvelaevad ja valvekaatrid; pommi-
ja torpeedolennukite eest aga hдvituslennukid. Tдhtsamatesse kursimuutmise
kohtadesse tuli ankrusse panna kuus valvelaeva, mis olid raadiomajakaiks.
Sakslaste ettevalmistused Kanali lдbimiseks ei jддnud inglastele
mдrkamata. Luurelennukeit nдhti traalereid tegutsemas faarvaatri
traalimisel ning juba pandi lennukeilt ja miiniveeskjalt sakslaste poolt
miinidest puhastatud teele Belgia ja Hollandi vetesse uusi magnetmiine.
Lahinguvalmis seati torpeedo- ja pommilennukid, hдvitajad ja
torpeedokaatrid. Kuid Saksa laevade vдljasхidupдeva inglased ei teadnud ja
see otsustaski asja. Ja ega inglased olnudki pдris kindlad, et Saksa
laevade tee just lдbi Inglise kanali lдheb. Ei vдlistatud vхimalust, et
selle tee traalimine on vaid pettemanццver, tegelikult aga kavatsevad
sakslased tungida lдbi Giblartari Vahemerre, toeks Itaalia laevastikule.
Seetхttu seadis Giblartari baasis asuvate Briti merejхudude juhataja
admiral James Somerville ka oma laevad lahinguvalmis.
11. veebruari хhtul, just enne planeeritud vдljasхitu, tegid Briti
lennukid хhurьnnaku Bresti sadamale. Seetхttu laevade vдljasхit viivitus
ьle tunni ja algas alles kell 20.45. Цц oli tхepoolest kottpime ja taevas
pilvine. Kell 19.30 oli Bresti juures patrullival Briti luurelennukil radar
rikki lдinud ja ta lendas baasi. Teda vдljavahetav lennuk aga jхudis kohale
kell 21.30, kui Saksa laevad olid juba ьmber Ouessant’i saare kirdesse
pццrdunud. Laevu ei mдrganud ka Ouessant’i saarest ida pool patrulliv
luurelennuk, kuna ka sellel oli tol хhtul radaririke, ja merele vдljuvaid
Saksa laevu ei mдrganud ka Bresti sadama ees vahti pidevalt Briti
allveelaevast “Seelion”.
Sakslased liikusid algul lддnde ja siis kirdesse. Ees sхitis admiral
Ciliaxi lipulaev “Scharnhorst”, selle jдrel “Gneisenau” ja lхpus “Prinz
Eugen”. Suuri laevu saatsid esialgu kuus hдvitajat ja kolm torpeedopaati.
Avamerel sхideti 27-sхlmelise kiirusega. Hommikul kella viie paiku mццduti
Kanalisaartest pхhja pool ja kell 5.15 vхeti kurss otse itta.
Kell 9.15, kui laevad olid mццdunud Le Havre’ist, keerati jдrsult
kirdesse. Hakati lдhenema Inglise kanali kitsamaile osale, Doveri vдinale, admiral Cillaxi eskaadri kaitset tugevdati kaheksa torpeedopaadi ning kьmme
torpeedokaatriga. Kell 9.20 hakkasid Kanali kaldal olevad Saksa
raadiojaamad segama Inglise radarijaamu. Kuna seda oli aga tehtud viimase
paari nдdala jooksul hulk kordi, ei pццranud inglased sellele erilist
tдhelepanu.
Umbes samal ajal avastasid kaks Dooveri vдina kohal patrullivat
“Spitfire”-tььpi hдvituslennukit merel hulga vдikesi Saksa sхjalaevu. Kell
10.20 tegid inglased siin tдiendavad хhuluuret ja ьks “Spitfire’i” piloot
kandis ette, et on avastanud 20 – 30 laevast koosneva konvoi. Saksa
eskaadris oli sel ajal tхesti 30 laeva, kuid paistab, et Briti lendurid ei
hiilanud sхjalaevade tььpide tundmisega. Kell 10.42 lendasid kaks
“Spitfire’it” otse ьle Saksa lahingulaevade mastide.
Selleks ajaks oli ammu pдevavalge, kuid madal pilvitus ja halb nдhtavus.
Ciliaxi laevade kohal tiirutas alatasa 16 Saksa hдvituslennukit. Kuna
nende lennuaeg oli piiratud, vaheldusid nad pidevalt ja ьhtekokku oli
operatsioonisks “Zerberus” eraldatud 250 hдvituslennukit. Ьks
lennuvдeohvitser asus lipulaeval “Scharnhorst” ning laevastiku ja lennuvдe
vahel oli seekord loodud korralik koostцц.
Alles kella 11.30-ks jхudsid inglased oma hдvituslendureilt saadud
andmeid analььsides jдreldusele, et Dooveri vдina lдbivate laevade hulgas
on ka lahingulaevad. Hakati valmistuma neile lццgi andmiseks. Kella
kaheteistkьmne paiku aga lдbisid Saksa laevad vдina kхige kitsama osa ja
hakkasid Inglismaalt eemalduma.
Nььd lхpuks lдks kдima ka inglaste sхjamasin. Kell 11.55 vдljusid
Doverist merele viis torpeedokaatrit. Pool tundi hiljem jхudsid nad Saksa
laevadeni, kuid neil ei jдtkunud surmapхlgust, et eskortlaevade rivist lдbi
murda ja lahingulaevade lдhedale jхuda. Kaugelt vдljalastud torpeedodest ei
tabanud aga ьkski madagi. Kell 12.25 saadeti merele veel kolm
torpeedokaatrit. Need leidsid ettenдhtud piirkonnas vaid Saksa eskortlaevu, lahingulaevu ja ristlejat aga mite. Halvenev ilm ja mootoririkked sundisid
neid peagi oma otsinguid lхpetama.
Kell 12.45 jхudsid Saksa laevadeni ka kuus vana kahetiivalist
torpeedolennukit “Swordfish” kьmne hдvituslennuki saatel. Hдvituslennukeid
pidi rohkem tulema, kuid osa neist ei leidnud vaenlast merel ьles. Saksa
laevade дgedas tхkketules viskasid “Swordfishid” oma torpeedod vette, kuid
ьkski neist ei tabanud. Kхik kuus Inglise torpeedolennuki lasksid sakslased
alla.
Londonist 80 kilomeetrit kirde poole jддvas Harwichis baseerus kuus I
maailmasхja ajal ehitatud hдvitajat. Kell 11.56 said needki kдsu merele
minna. Ьsna pea tossutasidki hдvitajad “Cambell”, “Mackay”, “Vivacious”,
“Walpole”, “Whitshed” ja “Worcester” kommodoor C. T. M. Pizey juhatusel ida
suunas – punkti, kus tььrimeeste arvestuste kohaselt pidid nad kohtuma
Saksa laevadega. Hдvitajal “Walpole” tuli mingi vigastuse tхttu baasi
tagasi pццrduma ja teekonda jдtkasid viis laeva.
Samal ajal kui kommodoor Pizey hдvitajad sakslasi ьllatama rьhkisid, sхitis “Scharnhorst” Ostendest pхhja pool kell 14.31 miinile. Nii suurele
laevale ei tдhendanud ьks miiniplahvatus veel midagi katastroofilist ja
pдrast leki lokaloseerimist jдtkas ta poole tunni pдrast teekonda. See aga
tдhendas seda, et kui Briti hдvitajate vaatlejad kell 15.43 Saksa laevu 4
miili pealt silmaga seletama hakkasid, leidsid nad ettearvutatud kohal
suurtest laevadest ainult “Gneisenau” ja “Prinz Eugen” eest. “Campbell”,
“Vivacious” ja “Worcester” lдksid rьndama lahingulaevu, “Mackay” ja
“Whitshed” aga ristlejat. Sakslased avasid tхkketule ja neili hдvitajat
saatsid oma torpeedod teele 3 kilomeetri pealt ning ei tabanud. Hдvitaja
“Worcester” ьritas lдhemale sхita, kuid sai tabamuse 280-mm mьrsuga ja
suutis ainult imekombel baasi tagasi jхuda. Ьlejддnud hдvitajad jхudsid
tagasi vigastumatuina.
Peaaegu ьheaegselt Briti hдvitajate torpeedorьnnakuga rьnnati Saksa laevu
ka хhust. Kuid vдljalennanud 242 pommilennukist leidsid vastase ьles vaid
39. Neist 15 tulistasid sakslased alla, aga ka ьlejддnud 24 ei saavutanud
ьhtegi pommitabamust. Ja kui nad oleksidki saanud mхne pommiga Saksa
suurtele laevadele pihta, ega see sakslaste teekonda oluliselt ei oleks
hдirinud. Sest Inglise pommilennukeil olid seekord kaasas tavalised
fugasspommid, mis oleksid lхhkunud vaid laevade pealisehitisi, soomustekke
lдbimata. Soomus lдbistavaid pomme ei olnud mхtet kaasa vхtta, sest neile
soomuse purustamiseks vajaliku kiiruse saamiseks tuleb neid pomme visata
kхrgelt, mis oli aga seekord madala pilvituse tхttu vхimatu.
Peale eelnimetatud 15 allatulistatud pommilennuki kaotasid inglased ka 17
pommitajad kaitsnud hдvituslennukit.
Kella 15.30 ja 17.40 vahel rьndasid Saksa laevu ka mitmes grupis
kohalelennanud Briti merelennuvдe torpeedo- ja pommilennukid, kokku 30
lennumasinat. Ka need rьnnakud lхppesid tulutult, rьndajad ise kaotasid
kaks lennukit.
Peagi vхttis saabuv pimedus Inglismaa rannikust jдrjest enam eemalduvad
Saksa laevad kaitsva hхlva alla, varjates neid Briti lennukite eest. Kuid
mitte miinide eest. Kell 19.55 sхitis nььd juba Hollandi ranniku lдhistel
liikuv “Gneisenau” miinile, kuid pдrast lьhikest peatust jдtkas 25-
sхlmilise kiirusega teekonda.
Kell 21.34 sхitis “Scharnhorst” teist korda miinile, saades nььd juba
tхsisemalt viga. Laev neelas 1000 tonni vett ja ta vasakpoolne turbiin jдi
seisma. Kell 22.23 jдtkas ta aeglaselt kдigul teekonda.
13. veebruari varahommikul jхudis “Scharnhorst” Wilhelmshavenisse,
“Gneisenau” ja “Prinz Eugen” aga Elbe suudmesse. Operatsioon “Zerberus” oli
lхppenud.
12. veebruari ebaedust raevunud inglased vandusid kдttemaksu ja see
хnnestuski. Ццl vastu 17. Veebruari sai Kielis dokki pandud “Gneisenau”
pihta raske pommiga, mis tabas ta vццriosa. Jдrgnev tulekahju ja laskemoona
plahvatus tekitasid “Gneisenaule” rasked purustusi. Esialgu ьritati laeva
remontida, kuid 1943. Aasta jaanuaris loobuti sellest. “Gneisenau”
pukseeriti Gotenhafenise, kuhu jдeti seisma. Suurtьkid vхeti maha ja viidi
Atlandi vallile – kindlustusvццndile Atlandi ookeani ja Inglise kanali
rannikul, mis pidi takistama Inglise-Ameerika vдgede sissetungi Euroopa
mandrile.
“Scharnhorsti” hukkumine
1943. aasta jхulude eel liikus Norra merel ja Barentsi merel
vastassuundades kaks konvoid. 20. detsembril vдljus Inglismalt konvoi JW
55B, mis sхitis Murmanskisse, 23.detsembril aga lдks Murmanskist
vastassuunas teele konvoi RA 55A . Esimesse kuulus 19 ja teise 22
transpordilaeva, vahetuks kaitseks oli mхlemal konvoil kьmme hдvitajat, esimesel konvoil lisaks neile veel kolm traalerit.
18. detsembril oli Inglismaalt tulema hakkata konvoi katteks Murmanskist
vдljunud Inglise eskaader, mis oli sinna jхudnud kaks pдeva tagasi.
Eskaadrisse kuulusid lahingulaev “Duke of York”, kergeristleja “Jamaica” ja
neli hдvitajat Home Fleet’i ьlemjuhataja admiral Bruce Fraseri juhatusel.
23. detsembril vдljus mхlema konvoi katteks Murmanskist veel teinegi
Inglise eskaader, kuhu kuulusid raskeristleja “Norfolk” ning kergeristleja
“Belfast” ja “Sheffield” viitseadmirali R. L. Burnetti juhtimisel.
Murmanskisse mineva konvoi avastati Saksa luurelennuk 22. detsembril
Fддri saarte juures. Jдrgmise pдeva hommikust hakkasid luurelennukid
konvoid JW 55B pideva valve all hoidma. Saksa хhuluure ei mдrganud aga ei
lддnde liikuvat konvoid ega Fraseri ja Burnetti eskaadrit. Arvestades seda, kдskis admiral Fraser konvoist RA 55A neljal hдvitajal minna ьle konvoisse
JW 55B. Nхrgendatud kaitsega konvoil RA 55A kдskis ta sхita lддnde
Karusaarest pхhja poolt, 14 hдvitajani tugevdatud kaitsega konvoil JW 55B
aga esialgu hoida kurssi kirdesse ja mццduda Karusaarest lхuna poolt.
Esimese jхulupьha, 25. detsembri pealelхunal sai Alta fjordis asuv Saksa
laevastikukoondis suuradmiral Dцnitzilt kдsu merele minna ja peagi
Karusaare juurde jхudev konvoi JW 55B uputada. Kell 19.00 lдksidki Alta
fjordist merele lahingulaev “Scharnhorst” ja viis hдvitajat kontradmiral
Erich Bey ьldjuhatamisel.
Meri oli tormine ja lisaks sellele tuleb arvestada, et jдrgnevad
sьndmused hargnesid 72 pхhjalaiusest pхhja pool, kus sel ajal oli polaarцц.
Ainult sьdapдeval, kui pдike oli kьmmekond kraadi horisondi taga, on seal
umbes neli tundi videvikku.
26. detsembril kell 3.39 sai admiral Fraser Admiraliteedilt raadioteade, et “Scharnhorst” on tхenдoliselt merel. On vхimalik, et Inglise
raadioluure oli kinni pььdnud keskцц paiku admiral Bey saadetud teate
Dцnitzile, et vхib-olla tuleb tormi tхttu hдvitajad tagasi saata ja konvoid
rьnnata ainult “Scharnhorstiga”.
Kell 8.40 hommikul saatis admiral Bey oma hдvitajad lahkrivis
“Scharnhorsti” ette, et konvoid avastada. Bey arvas, et on jхudnud juba
konvoi kursile, ja “kammis” edelasuunda, samal ajal aga mццdus konvoi
paralleelkursil parempoolsest Saksa hдvitajast 15 miili kauguselt.
Samal ajal kui Bey oma hдvitajad laiali saatis, avastas “Scharnhorsti”
Burnetti lipulaev ristleja “Belfasti” raadiolokaator 18 miili kauguselt.
Ristlejad sхitsid lдhemale ja kui vahemaa oli vдhenenud 7 miilini, laskis
“Belfast” “Scharnhorsti” pihta valgustusmьrsu. Kell 9.29 kдskis Fraser
konvoil pхhjasuunda pццrduda ja konvoi kaitselaevastikust neljal hдvitajal
ristlejaile abiks minna.
“Scharnhorst” ei vastanud ristlejate suurtьkitulele. Inglise mьrsu tabamus lхi puruks ta radari ja vццrikahurite kaugusmххtja ning admiral Bey otsustas ristlejatega mitte jantima hakata. Pealegi oli Beyl kдsk suurte sхjalaevadega lahingut pidada ainult ддrmisel vajadusel. Arendades 30- sхlmelist kiirust, jдttis ta ristlejad kaugele maha, sest sellise kхrge lainega ei teinud ristlejad mitte ьle 24 sхlme. Sхitnud esialgu kagusse, pццrdus “Scharnhorst” peagi pхhja, sest ta retke eesmдrk oli ju ikkagi konvoi hдvitamine, et lддnest tulev varustus idarindele ei jхuaks. Ilmselt oli vahepeal admiral Beyni jхudnud raadioteade, mille kella ьheksa ajal oli kaldabaasi saatnud Saksa allveelaev U 601 ning kus teatati konvoi JW 55B asukoht ja kurss.
Loobunud “Scharnhorsti” lootusetust jдlitamist, pццrdusid Inglise
ristlejad loodesse ja lдhenesid konvoile. Kell 10.40 ьhinesid ristlejatega
neile toeks saadetud hдvitajad.
Teadmata, et “Scharnhorst” on pхhjakursile keeranud, sai konvoi kell
12.00 kдsu vхtta kurss kagusse Koola lahele. Ristlejad olid sel ajal
konvoist 11 miili ida pool. Viis minutit hiljem avastas “Belfasti”
raadiolokaator “Scharnhorsti” uuesti, seekord 15 miili pealt. Laevad
sхitsid lдhenemiskurssidel ja kell 12.21 avasid ristlejad 6 miili pealt
tule. Kaasasoevad neli hдvitajat saadeti torpeedorьnnakule, kuid kuna
“Scharnhorst” tagasikursile pццrdus, ei saanud hдvitajad talle torpeedolasu
kaugusele. Saksa hдvitajad olid selleks ajaks tulutu “kammimise” lхpetanud
ja kogunenud varem kokkulepitud paika umbes 23 idapikkusel ja 74
pхhjalaiusel, mis jдi alanud lahingust 18 miili lхuna poole. Seal jхudis
nendeni admiral Bey kдsk otsida konvoid lддne poolt. Kella ьhe paiku
mццdusid Saksa hдvitajad konvoist umbes 8 miili lхuna poolt midagi
mдrkamata. Lддnde liiguti kuni kella 14.18-ni, mil hдvitajaid juhatav
merekapten Johannnesson sai admiral Beylt kдsu Alta fjordi tagasi sхita.
Sel ajal aga avas “Scharnhorst” vastutule. Ristleja “Norfolkil” sai 280-
mm mьrsuga pihta ja muutus vanarauaks ahtripoolne peakaliibrisuurtьki torn, samuti radarijaam. Vigastusi sai ka “Sheffield”. Kell 12.41 kдskis admiral
Burnett tulistamise lхpetada ja vastast jдlgida ainult raadiolokaatoriga.
Polnud mхtet oma ristlejaid raskete Saksa mьrskude alla saata, sest
arvestus nдitas, et peagi jхuab “Scharnhorsti” kursile lahingulaev “Duke of
York”.
Nii olegi. Meremeeste keeles sьd-ost-osti liikuv “Scharnhorst” jхudis
“Duke of Yorki” radari vaatevдlja kell 16.17. Selleks ajaks oli ilm uuesti
pime ja “Scharnhorstilt” ei mдrganud oma peavaenlase lдhenemist. Kui
lahingulaevade vahemaa oli vдhenenud 6 miilile, lasti “Duke of Yorkilt” ja
“Belfastilt” Saksa lahingulaeva kohale valgustusmьrsud, seejдrel avati
Fraseri lipulaevalt ja temaga kaasas olevalt ristlejalt “Jamaica” tuli ka
lahingumьrskudega.
“Scharnhorsti” oli tabatud ootamatult. Kulus mitu minutit, kuni seal
suudeti mддrata suunad ja kaugusel Inglise laevadeni ning avada vastustuli.
Kell 17 avasid tule ka lдhemale jхudnud ristlejad “Norfolk” ja “Belfast”.
Ristleja “Sheffieldil” oli vigastada saanud ьks sхuvхll ja edasisest
lahingust ta osa ei vхtnud. “Scharnhorst” vхttis kursi itta ja Inglise
laevad hakkasid temast aegpidi maha jддma. Aeg-ajalt pццrdus “Scharnhorst”
kaguse, et tulistada ka vццrisuurtьkkidest. Mхlemad Inglise hдvitajate
grupid ьritasid minna torpeedorьnnakule, kuid ikka veel jдtkuvas tormis ei
suutnud nad “Scharnhorstile” jдrele jхuda. Kella 17.40-ks olid ka ristlejad
niivхrd maha jддnud, et “Scharnhorst” vдljus nende tule ulatusest. Jдtkus
vaid lahingulaevade suurtьkiduell. Kuid kell 18.20 hakkas “Scharnhorsti”
kiirus langema. Ta oli saanud tabamuse katlaruumi, kus plahvatus vigastas
aurutorusid ja aurulekke tхttu turbiinide pцrded langesid. Teisest
mьrsutabamusest kiilus kinni vццrisuurtьkitorn. Selle laskemoonakeldris
tekkis tulekahju, mis kandus ьle ka kхrvalasuva keskmise suurtьkitorni
laskemoonakeldrisse. Laskemoonakeldrid tuli uputada, pдrast keldreist vee
vдljapumpamist tulistas keskmine torn edasi, vццritorn aga jдigi vakka.
Kell 18.24 katkestas “Duke of York” tuleandmise, olles selleks ajaks
teinud 52 kogupauka ja vдlja lasknud 520 356-mm mьrsku. “Scharnhorsti”
katlaruumis kдis aga sel ajal kibekiire remonttцц laeva peamehaaniku
korvetikapten Kцningi juhtimisel. Suur osa vigastusi saigi parandatud ja
laeva kiirus, mis vahepeal oli langenud, tхusis aegmццda 25 sхlmeni. Kuid
paistab, et ka admiarl Bey ei uskunud enam oma pддsemisse, sest ta laskis
teele saata Hitlerile mддratud radiogrammi: “Vхitleme viimse mьrsuni!”
Vaevalt kьll admiral Beyl oma tхotust tдita хnnestus ja vaevalt ka Hitler
selle tхotuse tдitmist kontrollida sai. Kindel on aga see, et vahepealne
kiiruse langus vхimaldas Inglise hдvitajail “Scharnhorstile” jдrele jхuda
ja torpeedorьnnakule minna. Esimestena tegid seda “Duke of York” ja
“Jamaicat” saatvad hдvitajad. Nad lдhenesid “Scharnhorstile” paarikaupa –
“Savage” ja “Saumares” peaaegu lahingulaeva kiiluvees, “Scorpion” ja
Norrale kuuluv “Stord” aga paralleelkursil umbes 5 miili lхuna pool. Kahte
esimest hдvitajat mдrgati “Scharnhorstilt” juba kaugelt ja avati nende
pihta tuli 150-mm keskmise kaliibriga suurtьkkidest. “Scorpioni” ja
“Stordi” aga mдrgati lahingulaevalt alles siis, kui need olid talle umbes
miili kaugusel otse vццri ette pццranud. Kui “Scharnhorst” oleks jдtkanud
endist kurssi, oleks ta oma vдikesed vastased vхinud kogu oma allesjддnud
tulejхuga puruks lasta, kuid selle asemel pццrdus ta jдrsult paremale, pццrates kallalekippujate poole ahtri. Mхlemad hдvitajad saatsidki oma
torpeedod teele. 16 torpeedost tabas ьks katlaruumi kohta ja laeva kiirus
langes 22 sхlmeni.
“Scharnhorst” oli nььd pццrdunud edelasse ja jдi pardaga enne ta
kiiluvees tulnud “Savage’i” ja “Saumaresi” poole. Kahe miili pealt lasksid
need nььd vдlja 12 torpeedot, millest 2 – 3 tabas. “Scharnhorsti” kiirus
vдhenes, samuti vahemaa “Duke of Yorki” ja “Jamaicaga”. Kell 19 avasidki
need uuesti tule. Paarkьmmend minutit hiljem avas tule ka kohalejхudnud
ristleja “Belfast”.
“Scharnhorst” pхle. Jдrjest uutest tabamustest muutusid ta pealisehitused
vormituks rauarusuks. Kell 19.30-ks oli kiirus langenud 5 sхlmeni.
“Scharnhorsti” pihta lasksid oma torpeedod nььd vдlja ristlejad “Belfast”
ja “Jamaica”, seejдrel ka Burnetti ristlejaid saatnud hдvitajad
“Musketeer”, “Matchiese”, “Opportune” ja “Virgo”. Ьhtekokku lasti koos
eespool nimetatud laevadega “Scharnhorsti” pihta vдlja 72 torpeedot, millest kaheksa tabasid. Tдpseim torpeedokьtt oli ristleja “Jamaica”, mille
kuuest torpeedost tabasid kolm, sundides lahingulaeva kell 19.37 seiskuma.
See oli lхpp. “Scharnhorst” vajus jдrjest rohkem paremale kreeni. Admiral
Bey ja lahingulaeva komandцr merekapten Fritz Hinze lasksid end maha. Kell
19.45 kostis laevalt tugev plahvatus, ta lдks ьmber ja uppus.
Jдrgneva tunni jooksul kammisid Inglise ristlejad ja hдvitajad
“Scharnhorsti” hukkumiskohas merepinda. Veest leiti 36 veel elusat
meremeest ja kapten Hinze laip. Lahingulaeval olnud 2029 mehest oli
hukkunud 1993.
Vхidukal Inglise sхjalaevadel oli kьtust otsakorral ja nad lдksid
Murmanskisse tankima. Sealsed naftahoidlad jдid tьhjemaks ligi 10000
tonnist masuudist.
“Tirpitzi” hukk
1943. aasta sьgisel toimetas Inglise allveelaev Pхhja-Norra rannikule
Alta fjordi lдhistele norralasest leitnandi Petterseni. See noor mees oli
vдrskelt lхpetanud luurekooli Inglismaal ja pidi nььd pikemaks ajaks asuma
Alta fjordi kaldale, et hoida silma peal “Tirpitzil”.
Pettersen leidiski tццkoha ьhe kohaliku ehitusfirma bьroos. Sageli oi tal
asja fjordi kaldale ja et see ei tunduks kaine mehe liigse uudishimuna, laskis ta endale tekkida joodiku ja kakleja kuulsuse. Selles дhmase nдoga
ringituiajas oli raske kahtlustada teravapilgulist luurajat, kes hoolega
jдlgis “Tirpitzit”.
Jдrgnenud 1944. aasta talvel pommistasid 11. ja 12. veebruaril
“Tirpitzit” 15 Vene pommilennukit. Lahingulaev sai vaid kergeid vigastusi
ja ta remont lхpetati mдrtsi keskpaigas. Pдrast katsetusi sama kuu lхpul
oli “Tirpitz” jдlle lahinguvalmis. Petterseni raadiojaamast lendas see
teade Inglismaale.
30. mдrtsil lдks Scapa Flow’st Norra merele kaks Inglise laevastiku
eskaadrit, mille koosseisus olid lennukikandjad “Victorious” ja “Furious”,
4 eskortlennukikandjat, 2 lahingulaeva, 3 raskeristlejat, 1 kergeristleja
ning 5 hдvitajat. 2. Aprilli pealelхunal kohtusid mхlemad eskaadrid Alta
fjordist 250 miili loode pool.
Leitnant Pettersen oli selleks ajaks muutunud meteoroloogiks, kes saatis
iga kahe tunni tagant inglastele ilmateateid. Ilm oli Alta fjordis
lootustandavalt selge ja цц jooksul lдhenesid Inglise laevad “Tirpitzile”
120 miili peale. Tдpsemalt kьll lдhenesid kхik laevad peale “Duke of
Yorki”. Ьlemjuhataja jдlgis pommitamisoperatsiooni eemalt, pannes selle
vahetu juhatamise oma asetajale admiral Moore’ile.
3. aprilli varahommikul kell 4.15 hakkasid lennukid хhku tхusma. Esimeses
laines lдks teele 21 ьhemootorist pommitajat “Barracuda” hдvituslennukite
saatel. Teises laines, mis lдks teele kell 5.25, oli samuti 21 “Barracudat”
ja 40 hдvituslennukit. Kьmnel pommitajal olid kaasas 725-kilogrammised
soomus lдbistavad pommid, mis inglaste arvestuse kohaselt 1,1 kilomeetri
kхrguselt visatuna pidid “Tirpitzi” soomustekkidest lдbi lццma. “Tirpitzi”
ьlateki soomuse paksus oli 50 mm, selle all oli aga peasoomustekk, mille
paksus oli 100 – 120 mm.
Kell 5.29 hakkasid esimesed pommid langema. Hдvituslennukid puistasid sel
ajal kuulirahega ьle “Tirpitzi” хhutхrjesuurtьkkide meeskondi. Kohe tehti
laeva kohale ka suitsukate, kuid oli juba hilja – lahingulaev sai kolm
tabamust soomust lдbistavate pommidega ja kьmmekond tabamust vдiksemate
pommidega. Teisest lennukilainest oli tabamusi vдhem – ьks soomust
lдbistava pommiga ja viis vдiksemate pommidega.
Inglaste kaotused olid kahe rьnnaku peale neli lennukit; sakslased lasid
alla kaks pommitajat ja ьhe hдvituslennuki, ьks pommitaja oli aga
lennukikandjalt хhku tхusta ьritades vette sulpsatanud ja koos meeskonnaga
uppunud.
“Tirpitz” sai seega ligi 20 pommitabamust, neist neli soomust lдbistavate
pommidega. Kuid pommituslenduril ei pidanud kinni oma instruktsioonidest ja
viskasid soomust lдbistavad pommid alla 200 – 400 meetri kхrguselt.
Peasoomustekist pommid seetхttu lдbi ei lццnud, vaid lхhkesid selle peal.
Laeva ьlemistes ruumides oli vigastusi palju, seal algas tulekahju, surma
sai 122 meeskonnaliiget. Pommiplahvatused raputasid laevakeret nii, et
veealuse osa liitekohtades pudenesid vдlja sinna pдrast kддbusallveelaevade
rьnnakut pandud tsementsegust plommid. Laeva keresse voolas tuhandeid tonne
vett ja laeva sьvis suurenes 2 meetri vхrra. Jдlle oli paigast pхrutatud
ьks turbiin ja osa katlaid, ьks peakaliibrisuurtьki torn jдi
liikumisvхimetuna seisma.
“Tirpitzil” tuli uuesti alustada remonti, mis seekord kestis kolm kuud.
Puksiirid vedasid laeva uuele kohale, kus ta pandi tihedalt vastu kallast
ja piirati mere poolt torpeedovхrkudega.
Juulikuus sai “Tirpitz” lahingukorda, kuid 17. Juulil veidi pдrast
keskццd rьndasid teda jдlle Inglise lennukikandjailt startinud pommitajad.
Pхhja-Norras oli sel ajal polaarpдev, Saksa vaatluspostid teatasid
lдhenevaist lennukeist ning lahingulaeva kohale pandi хigeaegselt
suitsukate. Paksu tossu sisse pommitati umbropsu ning tulu sellest
pommitamisest ei olnud. Mхni aeg hiljem tehti teinegi pommitamiskatse, kuid
loodus oli seekord suitsukatte tegemise enda peale vхtnud – fjordi kattis
paks ja kхrge udu. (Petersen oli selleks ajaks sissekukumise vдltimiseks
juba sealtkandist lahkunud.)
Ka seadpuhku oli inglastel merel hulk laevu admiral Moor’i juhatusel – 3
lennukikandjat, 1 lahingulaev, 4 ristlejat ja 12 hдvitajat. Esialgu nдis, et seekordne ettevхtmine jooksis tдiesti tьhja, kuid pдris nii ei olnud.
Lennukikandjate kaitseks vдljasaadetud suure tegevusraadiusega “Liberator”-
ja “Catalina”-tььpi merelennukid uputasid 17. Juuli хhtul Saksa
allveelaevad U 347 ja U 361.
18. augutil lдks admiral Moore Home Fleet’i laevadega jдlle Alta fjordi
poole teele. Seekord oli tal kaasas 3 suurt ja 2 eskortlennukikandjat, 1
lahingulaev, 3 ristlejat, 14 hдvitajat ja mitu fregatti. 22. Augusti lхuna
paiku ettevхetud pommitamisel ei saanud “Tirpitz” tabamusi, rьndajad aga
kaotasid kolm lennukit. Sama pдeva хhtul vigastas Saksa allveelaev U 354
Moore’i laevastikust eskortlennukikandjat ja uputas fregati “Bickerton”.
Inglased tegid 23. Augustil “Tirpitzile uue хhurьnnaku ja said seekord kaks
tabamust. Ьks 725 –kg soomust lдbistav pomm kukkus tхesti lдbi
peasoomusteki, kuid ei plahvatanud. Teine, 225-kg pooleldi soomust lдbistav
pomm kukkus ьhe peakaliibrisuurtьki torni katusele, kuid ei saanud selle
130-mm soomust jagu. Sakslased tulistasid seekord alla viis lennukit. Ka
29. Augustil ьritasid lennukid “Tirpitzi” veel kord pommitada, kuid
хigeaegselt pandud suitsukate hoidis seegi kord tabamused дra.
Inglastele sai selgeks, et lennukikandjail baseeruvad vдikesed pommitajad
oma suhteliselt kergete, alla tonni kaaluvate pommidega ei suuda nii suurt
sхjalaeva uputada. Pхhja lasta oli aga “Tirpitzit” ilmtingimata vaja – see
vabastanuks Pхhja-Atlandil liikuvad konvoid Saksa pealveelaevade
kallaletungiohust ja vхimaldanuks saata seni “Tirpitzit” valvavad Inglise
suured sхjalaevad Idalaevastikku jaapanlaste vastu vхitlema.
Ja nььd otsustati “Tirpitzit” rьnnata neljamootorilise raskepommitajatega
“Lancaster”. Kuna need ei suudnud kaks korda vajalikku vahemaad lдbi
lennata, tehti lepe Vene vдejuhatusega, et ?otimaalt startinud lennukid
maanduvad pдrast pommitamist Arhangelski lдhedal. Selline operatsioon
algaski 11.septembril, kui teele lдks 39 “Lancasterit”. Kuid Pхhja-Norras
oli halb ilm ja lennukid lendasid otse Venemaale. 15.septembri koidu ajal
mindi sealt 28 lennukiga tagasiteele ja puistati oma pommid alla. “Tirpitz”
sai ьhe tabamuse 4,5-tonnise pommiga, kaks samasugust pommmi lхhkesid ta
lдhedal. Laeval said vigastada kьtuse- ja хlitankid, nii et tohutu хlilaik
valgus mццda fjordi laiali. Laeval tekkis tulekahju ning ta vццriosa sai
tugeva leki. “Tirpitz” oli jдlle teguvхimetu.
7. oktoobril 1944 lдks Barentsi mere kaldal paiknev Vene 14. armee
rьnnakule seals Saksa 19. mдgikьttide korpuse vastu. 12. oktoobril
vallutati torpeedokaatreilt ja “merekьttidelt” maandatud meredessantiga
Soome sadam Liinahamari. 21. oktoobril jхuti lдbi kitsa Soomemaa siilu –
Petsamo – vдlja Norrasse.
Alta fjord paiknes neist sьndmustest 300 km lддnes, kuid ei olnud teada, kui kaugele venelased oma rьnnakuhooga vдlja jхuavad, ja “Tirpitz”
otsustati varakult lддne poole viia. Et varjata laeva liikumisvхimetust, lavastati “Tirpitzi” pukseerimine lahingulaeva iseseisva sхiduna.
Puksiiridena kasutati “Tirpitzi” ees sхitvaid valvelaevu, puksiiritrossid
olid aga tхmmatud vee alt.
18. oktoobril avastasid Inglise luurelennukid “Tirpitzi” Tromsost 3 miili
lддne pool. Juba 29. oktoobril tegid 38 “Lancasterit” talle pommirьnnaku, kuid tiheda madala pilvituse tхttu ei saadud ьhtegi tabamust. Rьnnakut
kordasid 12. novembril hea nдhtavuse juures. Ja nььd tuli lхpp. Juba
esimesest tabamusest 5,45-tonnise “Talboy”-nimelise pommiga vajus laev
vasakule 30 kreeni. Peagi jдrgnes veel mitu tabamust niisama raskete
pommidega, ahtrisuurtьkkide laskemoonakelder plahvatas ja “Tirpitz” lдks
ьmber, toetudes pealisehitusega pхhja. Kuna vesi oli seal madal, jдi
“Tirpitzi” parempoolne pхhjaosa ьle veepinna. Hukkus 1204 meremeest, neist
suurem osa laeva siseruumides. Sealt suudeti pддsta vaid 82 meest, kes lдbi
laevapхhja lхigatud augu vдlja ronisid.
Euroopa suurim sхjalaev oli muutunud vanarauaks.
Sissejuhatus
Tдnapдeval on vдga populaarne ”Titaaniku” lugu, kuid maailmaajaloos olid
ka teised mereхnnetused, mis tхid endaga kaasa inimohvreid.
See teema on valitud, et uurida mхnede suurlaevade ajalugu.
Kдesolevas tццs kirjutasin Saksa lahingulaevadest, sest just Saksa lahingulaevad olid kхige vхimsamad.
Lahingulaevad olid II maailmasхja peamine mererelv. Neil oli kхige parem
soomuskatte ja ka kхige suurem suurtьkkide arv.
Рекомендуем скачать другие рефераты по теме: реферат традиции, реферат газ.
Предыдущая страница реферата | 1 2 3 | Следующая страница реферата